10. klassi võimalikud eksimused

Need on kohad, millele lahendamisel tähelepanu pöörata, mitte eksimuste sageduse pingerida.

Arvud

Arvuhulgad ja reaalarvudLõpmatu kümnendmurd ei ole automaatselt irratsionaalne. Näiteks $0,333\ldots=\frac13$.
Ruutjuur ja juuravaldisedRuutjuur ei jaotu summa liikmete vahel: $$\sqrt{9+16}=5,\qquad \sqrt9+\sqrt{16}=7.$$
n-es juur ja ratsionaalarvuline asteTüüpviga on kirjutada $\sqrt{x^2}=x$. Kui $x=-4$, oleks parem pool negatiivne, kuid peajuur ei ole negatiivne. Õige on $\sqrt{x^2}=|x|$.

Ruutvõrrandi lahendusviisid ja rakendusedTüüpviga on kasutada alati pikka lahendivalemit. Võrrand $3x^2-12x=0$ laheneb kiiremini kujul $3x(x-4)=0$.
Ratsionaalavaldiste tehtedJagamisel pööratakse teine murd, mitte esimene. Teine tüüpviga on liita lugejad ja nimetajad eraldi: $\frac ab+\frac cd\ne\frac{a+c}{b+d}$.
Murd- ja juurvõrrandidTüüpviga on nimetaja nullkoht alles pärast lahendamist üles otsida. Keelatud väärtus kirjuta enne nimetajate eemaldamist.
Võrratused ja vahemikudMärgi pööramist unustatakse just siis, kui jagatakse negatiivse kordajaga.
Ruut- ja ratsionaalvõrratusedTüüpviga on korrutada ratsionaalvõrratust tundmatut märki sisaldava nimetajaga. Kui nimetaja märk pole teada, ei tea sa, kas võrratuse märk peab pöörduma. Märgiskeem väldib seda viga.

Ruutfunktsiooni graafik ja mudelTüüpviga on ühendada punktid sirglõikudega. Parabool on sujuv kõver. Teine tüüpviga on joonestada ainult nullkohtade põhjal ja unustada, et kordaja $a$ muudab graafiku laiust.
Funktsioonide teisendusedKui $c>0$, nihutab $f(x-c)$ graafikut paremale, mitte vasakule. Näiteks $f(x-3)$ saab kohal $x=4$ sama väärtuse, mille $f(x)$ saab kohal $x=1$.

Mis on tõestus?Tüüpviga on tuua kolm näidet ja nimetada seda tõestuseks. Näited võivad anda idee, aga üldväite puhul peavad kaetud olema kõik lubatud juhud.
Loogika, hulgad ja tõestusÜks näide võib väite ümber lükata, aga üks näide ei tõesta üldist väidet.

Täisnurkse kolmnurga lahendamineSama külg võib ühe teravnurga suhtes olla vastas-, teise suhtes lähiskaatet. Külgede segiajamise vältimiseks märgi joonisele vaadeldav nurk.

VektoridPunkt ja vektor võivad olla sama koordinaatpaariga, aga tähendavad eri asja: punkt on asukoht, vektor on nihe.
Skalaarkorrutis ja vektorite nurkTüüpviga on arvata, et skalaarkorrutis on vektor. Tulemus on arv ehk skalaar.
KoordinaatgeomeetriaKauguse valemis ruudud kaotavad märgi. Seepärast ei ole vahet, kumb punkt enne lahutada.
Joone ja ringjoone võrrandidTüüpviga on arvata, et $y=kx+b$ kirjeldab kõiki sirgeid. Vertikaalse sirge võrrand on $x=c$.
Püramiid ja pöördkehade arvutusedTüüpviga on kasutada püramiidi külgtahu pindalas keha kõrgust. Külgtahu kolmnurga kõrgus on apoteem. Teine tüüpviga on panna koonuse ruumala valemisse moodustaja $s$; ruumala kasutab põhjaga risti olevat kõrgust $h$.

X klass: geomeetria ja trigonomeetria sildTüüpviga on õppida vektoreid ja trigonomeetriat eraldi reeglitena. Sageli on need sama joonise kaks kirjeldust: vektor ütleb nihke, trigonomeetria seob selle nihke nurga ja pikkusega.

Probleemilahendus ja mudelidMudel ei ole tegelikkus ise. See jätab osa asju välja, seega küsi, millal mudel sobib.