Üldvaade Õppija vaade Õpetaja vaade Õpetaja ja toetaja vaade Mitme rolli juhend
Teisendused ja sümmeetria Koolimatemaatika tuumikreferents

Teisendused ja sümmeetria

Enne alustamist8. klass · raskus 3/5

Mõiste

Geomeetriline teisendus viib kujundi punktid uutesse asukohtadesse. Olulised teisendused on lüke, peegeldus, pööre ja homoteetsus.

Eeldus: tunned punkti, sirget, nurka ja sümmeetriatelge. Kui koordinaadid on ebakindlad, korda enne punkti $(x;y)$ lugemist.

Mapiku soovitus: 8. klass. Sümmeetria kordab varasemat; homoteetsus on sarnasuse lisateema, mitte kõigile kohustuslik termin. Positiivse teguriga homoteetsus suurendab või vähendab kujundit kindla keskpunkti suhtes: kaugused keskpunktist korrutatakse teguriga $k>0$. Kui $k=1$, ei muutu midagi.

Lükke puhul liigub iga punkt sama nihega: sama palju ja samas suunas.

Teisendused joonistel
Geomeetriliste teisenduste näited
Lüke, peegeldus, pööre ja homoteetsus muudavad kujundi asukohta või suurust kindla reegli järgi.
Tabel. Veerud: Teisendus, Mis muutub?, Mis jääb samaks?
Teisendus Mis muutub? Mis jääb samaks?
lüke asukoht kuju, suurus ja suund
peegeldus asukoht ja suund kuju ja suurus
pööre asukoht ja suund kuju ja suurus
homoteetsus asukoht ja suurus kuju

Koordinaatides

Peegeldus $x$-telje suhtes:

$$(x;y)\mapsto(x;-y).$$

Peegeldus $y$-telje suhtes:

$$(x;y)\mapsto(-x;y).$$

Mäluabi: peegeldus $x$-telje suhtes muudab $y$-koordinaadi märki, peegeldus $y$-telje suhtes muudab $x$-koordinaadi märki.

Lüke vektoriga (a; b):

$$(x;y)\mapsto(x+a;y+b).$$

Pööre $90^\circ$ vastupäeva ümber alguspunkti:

$$(x;y)\mapsto(-y;x).$$

Homoteetsus teguriga $k>0$ alguspunkti suhtes:

$$(x;y)\mapsto(kx;ky).$$

Koordinaatreeglit saab kontrollida ühe punktiga:

Tabel. Veerud: Teisendus, Reegel, Punkti (2; -3) kujutis
Teisendus Reegel Punkti (2; -3) kujutis
peegeldus $x$-telje suhtes $(x;y)\mapsto(x;-y)$ (2; 3)
peegeldus $y$-telje suhtes $(x;y)\mapsto(-x;y)$ (-2; -3)
lüke vektoriga (4; 1) $(x;y)\mapsto(x+4;y+1)$ (6; -2)
pööre $90^\circ$ vastupäeva $(x;y)\mapsto(-y;x)$ (3; 2)
homoteetsus teguriga $2$ $(x;y)\mapsto(2x;2y)$ (4; -6)

Kui teisendad tervet kujundit, rakenda sama reeglit kõigile tippudele.

Näide

Punkt (3; -2) peegeldub $x$-telje suhtes punktiks (3; 2).

Lüke vektoriga (-3;4):

$$(2;5)\mapsto(2-3;5+4)=(-1;9).$$

Pööre $90^\circ$ vastupäeva ümber alguspunkti:

$$(3;2)\mapsto(-2;3).$$

Homoteetsus teguriga $2$ alguspunkti suhtes:

$$(3;2)\mapsto(6;4).$$

Kolmnurga tippudele saab sama reeglit rakendada eraldi. Kui

$$A(1;1),\quad B(4;1),\quad C(2;3),$$

ja teeme lükke vektoriga (-2; 3), siis

$$A'(-1;4),\quad B'(2;4),\quad C'(0;6).$$

Kõik punktid liikusid 2 ühikut vasakule ja 3 ühikut üles. Kujundi suurus ja kuju ei muutunud.

Kui sama kolmnurk peegeldada $y$-telje suhtes, siis

$$A'(-1;1),\quad B'(-4;1),\quad C'(-2;3).$$

Siin muutub kujundi suund nagu peeglis, aga pikkused jäävad samaks.

Vastus: lükke järel on tipud $A'(-1;4)$, $B'(2;4)$, $C'(0;6)$; peegelduse järel $A'(-1;1)$, $B'(-4;1)$, $C'(-2;3)$.

Võimalikud eksimused

Peegeldusel ei vahetata alati koordinaate. Koordinaatide vahetamine $(x;y)\mapsto(y;x)$ on peegeldus sirge $y=x$ suhtes.

Teine tüüpviga on nimetada homoteetsust lükkeks. Lüke ei muuda suurust, homoteetsus võib suurust muuta.

Kolmas tüüpviga on pööramisel ainult märki vahetada. Pöördel $90^\circ$ vastupäeva ümber alguspunkti ei ole reegel $(x;y)\mapsto(-x;y)$, vaid

$$(x;y)\mapsto(-y;x).$$

Näiteks (5; -1) läheb punktiks (1; 5).

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Peegelda punkt (-4; 1) $y$-telje suhtes.
  2. Nihuta punkt (2; 5) vektoriga (-3; 4).
  3. Milline teisendus säilitab kujundi suuruse, aga muudab asukohta?
  4. Pööra punkt (5; -1) $90^\circ$ vastupäeva ümber alguspunkti.

Rakendus

  1. Rakenda punktile (-2; 3) homoteetsust teguriga $3$ alguspunkti suhtes.
  2. Peegelda punkt (6; -2) $x$-telje suhtes.
  3. Tee punktile (-1; 4) lüke vektoriga (5; -3).

Mõtlemisülesanne

  1. Pööra punkt (-3; 2) $90^\circ$ vastupäeva ümber alguspunkti.
  2. Kolmnurga tipud on A(0;1), B(2;1), C(1;4). Tee lüke vektoriga (3; -2).
  3. Milline teisendus võib muuta kujundi suurust: lüke, peegeldus, pööre või homoteetsus?

Vastused

  1. (4; 1), sest peegeldus $y$-telje suhtes muudab $x$-koordinaadi märki.
  2. (-1; 9), sest lüke lisab koordinaatidele (-3; 4).
  3. Lüke, peegeldus ja pööre säilitavad suuruse; kõige otsesem "asukoha muutmine sama suunaga" on lüke.
  4. (1; 5), sest $90^\circ$ vastupäeva pöörde reegel on $(x;y)\mapsto(-y;x)$.
  5. (-6; 9), sest homoteetsus teguriga 3 korrutab mõlemad koordinaadid.
  6. (6; 2), sest peegeldus $x$-telje suhtes muudab $y$-koordinaadi märki.
  7. (4; 1), sest (-1+5;4-3)=(4;1).
  8. (-2; -3), sest $(x;y)\mapsto(-y;x)$.
  9. A'(3; -1), B'(5; -1), C'(4; 2), sest iga tipp liigub 3 paremale ja 2 alla.
  10. Homoteetsus teguriga $k>0$, kui $k\ne1$; teguriga 1 jääb kujund samaks.

Seosed

Teisendused seovad geomeetria koordinaatidega: sama reeglit saab rakendada punktidele, kujunditele ja hiljem vektoritele. See valmistab ette koordinaatteljestiku, vektorite ja funktsioonide graafikute teisendused.