IV klass: arvud miljonini

Mõiste

Kümnendsüsteemis on iga järg temast paremal olevast järgust kümme korda suurem. IV klassis kasutame arve miljonini.

Eeldus: oskad lugeda, võrrelda ja kohaväärtuste järgi lahti kirjutada arve kuni 10 000-ni.

Ühe koha mõisted seob kokku reegel

$$\text{kordaja}\cdot\text{järguühik}=\text{järkarv}.$$

Arvu $408\ 275$ saab kirjutada järguühikute kordsete summana:

$$408\ 275=4\cdot100\ 000+0\cdot10\ 000+8\cdot1000+2\cdot100+7\cdot10+5\cdot1.$$

Järkarvude summana jätame nulliga koha ära:

$$408\ 275=400\ 000+8000+200+70+5.$$

Ära aja segi järkarvu ja järgarvu. Järkarv $8000$ näitab ühe järgu panust arvu väärtusse. Järgarv 8. tähendab „kaheksas”.

Arve võrdleme vasakult: esimene erinev number suuremas järgus otsustab, kumb arv on suurem.

Näide

Võrdleme arve 306 490 ja 306 509. Sajatuhandelised, kümnetuhandelised ja tuhandelised on võrdsed. Sajaliste kohal on esimeses arvus 4 ning teises 5, seega

$$306\ 490<306\ 509.$$

Arvude esimene erinev koht on sajaliste järgus. Kuna $4<5$, on esimene arv väiksem.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Millises järgus on number 8 arvus 583 407?
2. Nimeta arvus 583 407 oleva numbri 4 järguühik, kordaja ja järkarv.
3. Kirjuta arv 470 205 järkarvude summana.

Rakendus

4. Kirjuta arv $4\cdot100\ 000+7\cdot10\ 000+2\cdot100+5\cdot1$ tavalise arvutähisega.
5. Jaga arv 720 450 arvuklassideks ja nimeta mõlemad klassid.
6. Võrdle arve 63 482 ja 63 428 ning nimeta järk, mis võrdluse otsustas.

Mõtlemisülesanne

7. Õpilane väidab, et arvus 302 051 on numbri 2 väärtus 2. Paranda väide ja kirjuta arv järkarvude summana.
8. Selgita näite abil, mis vahe on järkarvul ja järgarvul.
9. Leia suurim kuuekohaline arv, mille sajatuhandeliste kordaja on 4 ja tuhandeliste kordaja 2.

Vastused

1. Number 8 on kümnetuhandeliste järgus.
2. Number 4 on sajaliste järgus: järguühik on $100$, kordaja 4 ja järkarv $400$.
3. $470\ 205=400\ 000+70\ 000+200+5$.
4. $470\ 205$.
5. Arvus $720\ 450$ on 720 tuhandete klass ja 450 ühtede klass.
6. $63\ 482>63\ 428$; võrdluse otsustas kümneliste järk, sest $8>2$.
7. Number 2 on tuhandeliste järgus, seega selle väärtus on 2000. $302\ 051=300\ 000+2000+50+1$.
8. Näiteks järkarv $8000$ näitab ühe järgu panust arvu väärtusse, kuid järgarv 8. tähendab „kaheksas”.
9. $492\ 999$. Ettenähtud kohtadel on 4 ja 2; kõigil ülejäänud kohtadel on suurim võimalik number 9.

Seosed

Harjuta edasi lehel Arvu ehituse harjutused. Kohaväärtus aitab kirjalikes tehetes arvud õigesti kohakuti panna; ümardamise põhikäsitlus algab V klassis.

IV klass: arvu ehituse harjutused

Mõiste

Eeldus: tead, et numbri väärtus sõltub tema järgust.

Ühe järgu seos on

$$\text{kordaja}\cdot\text{järguühik}=\text{järkarv}.$$

Arvus $583\ 407$ on tuhandeliste järgus kordaja $3$, järguühik $1000$ ja järkarv $3000$. Kolm järku moodustavad arvuklassi.

Näide

Arvu $470\ 205$ järkarvude summa on

$$470\ 205=400\ 000+70\ 000+200+5.$$

Järguühikute kordsete summas võib näidata ka nulliga kohti:

$$470\ 205=4\cdot100\ 000+7\cdot10\ 000+0\cdot1000+2\cdot100+0\cdot10+5\cdot1.$$

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Millises järgus on number 8 arvus 583 407?
2. Mis on sajaliste järguühik?
3. Mis järkarvu annab number 4 arvus 583 407?
4. Millised arvud loetelus 7, 40, 503, 6000 ja 82 000 on järkarvud?

Rakendus

5. Kirjuta arv 470 205 järkarvude summana.
6. Kirjuta arv 470 205 järguühikute kordsete summana. Näita ka nulliga kohti.
7. Kirjuta tavalise arvutähisega $6\cdot100\ 000+2\cdot1000+8\cdot10+3\cdot1$.
8. Lao loendur näitab arvu 764 208. Nimeta numbri 6 järk, järguühik, kordaja ja järkarv.

Mõtlemisülesanne

9. Õpilane ütleb, et arvus 302 051 on numbri 2 väärtus 2. Paranda väide ja kirjuta arv järkarvude summana.
10. Arvus on 6 sajatuhandelist, 4 tuhandelist, 9 kümnelist ja 0 kõiki teisi järguühikuid. Kirjuta arv tavalise arvutähisega ja järkarvude summana.

Vastused

1. Kümnetuhandeliste järgus.
2. $100$.
3. $400$.
4. Järkarvud on $7$, $40$ ja $6000$. Arvud $503$ ja $82\ 000$ ei ole järkarvud, sest neis on kaks nullist erinevat numbrit.
5. $470\ 205=400\ 000+70\ 000+200+5$.
6. $470\ 205=4\cdot100\ 000+7\cdot10\ 000+0\cdot1000+2\cdot100+0\cdot10+5\cdot1$.
7. $602\ 083$.
8. Number 6 on kümnetuhandeliste järgus. Järguühik on $10\ 000$, kordaja $6$ ja järkarv $60\ 000$.
9. Number 2 on tuhandeliste järgus ja selle väärtus on $2000$. $302\ 051=300\ 000+2000+50+1$.
10. $604\ 090=600\ 000+4000+90$.

Seosed

Kui arvu järgud on selged, oled valmis V klassis ümardamise harjutusteks.

IV klass: kirjalikud tehted ja avaldised

Mõiste

Kirjalikus arvutuses kirjutame sama järgu numbrid kohakuti. Liitmisel ja lahutamisel alustame paremalt. Korrutamisel kasutame korrutustabelit ning kanname täiskümned järgmisse järku. Jagamisel leiame järjest, mitu korda jagaja jagatava osasse mahub.

Eeldus: tunned kohaväärtusi, korrutustabelit ja nelja põhitehte tähendust.

Avaldises arvutame esmalt sulgudes oleva, seejärel korrutamise ja jagamise ning lõpuks liitmise ja lahutamise. Sama astme tehted teeme vasakult paremale.

$$600-(48:6+17)=600-(8+17)=575.$$

Näide

Kool tellis 6 karpi, igas 248 vihikut. Hinnang: $6\cdot250\approx1500$. Täpne arvutus on

$$248\cdot6=1488.$$

Kirjutame korrutamise tulpa. Väikesed arvud ülal tähistavad ülekandeid:

$$\begin{array}{rrrr} &\scriptstyle 2&\scriptstyle 4&\\ &2&4&8\\ \times&&&6\\\hline 1&4&8&8 \end{array}$$

• $8\cdot6=48$: kirjutame 8 ühelist, kanname 4 kümnelist edasi.
• $4\cdot6+4=28$: kirjutame 8 kümnelist, kanname 2 sajalist edasi.
• $2\cdot6+2=14$: kirjutame 14 sajalist ehk 1 tuhandelise ja 4 sajalist.

Tulemus 1488 on hinnangu 1500 lähedal. Kui vihikud jagada võrdselt 4 klassile, saab iga klass

$$1488:4=372$$

vihikut. Kontrolliks $372\cdot4=1488$.

Jagamisel liigume vasakult paremale:

$$\begin{array}{r|l} 1488&4\\ \underline{-12}\phantom{88}&\overline{372}\\ 28\phantom{8}&\\ \underline{-28}\phantom{8}&\\ 8&\\ \underline{-8}&\\ 0& \end{array}$$

14 sajalist jagame neljaga: saame 3 sajalist, jääb 2 sajalist. Koos 8 kümnelisega on need 28 kümnelist; $28:4=7$. Viimaks jagame 8 ühelist: $8:4=2$. Jagatis on 372.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Arvuta $3487+2568$.
2. Arvuta $7000-2846$.
3. Arvuta $326\cdot4$.

Rakendus

4. Arvuta $936:6$ ja kontrolli korrutamisega.
5. Leia avaldise $420-(36:4+51)$ väärtus.
6. Viies bussis on igas 48 kohta. 217 kohta on hõivatud. Mitu kohta on vabad?

Mõtlemisülesanne

7. Lisa sulud nii, et avaldise $24-8:4$ väärtus oleks 4.
8. Milline arv korrutati 7-ga, kui tulemuseks saadi 2352?
9. Leia arvutusviga: $304\cdot5=152$. Selgita, milline kohaväärtus kadus.

Vastused

1. 6055; hinnang $3500+2600\approx6100$.
2. 4154; kontrolliks $4154+2846=7000$.
3. 1304.
4. 156, sest $156\cdot6=936$.
5. $420-(9+51)=360$.
6. 23 vaba kohta, sest $5\cdot48-217=240-217=23$.
7. $(24-8):4=4$.
8. 336, sest $2352:7=336$.
9. Õige vastus on 1520; null üheliste kohal jäeti kirjutamata.

Seosed

Neli põhitehet ja tehete järjekord on vajalikud osa, mõõtühikute, liikumise ja pindala ülesannetes.

IV klass: murd kui osa

Mõiste

Murd $\frac{a}{b}$ kirjeldab võrdseid osi. Nimetaja $b$ ütleb, mitmeks võrdseks osaks tervik jagati, ja lugeja $a$ ütleb, mitu osa võeti.

Eeldus: tunned murru lugejat ja nimetajat ning oskad naturaalarve jagada ja korrutada.

IV klassis leiame ka lihtsa osa hulgast. Selleks jagame hulga nimetaja järgi võrdseteks osadeks ja võtame lugeja näidatud arvu osi.

$$\frac{1}{3}\text{ arvust }12=12:3=4.$$

Kui otsime $\frac{2}{3}$ arvust 12, võtame kaks sellist osa: $4\cdot2=8$.

Näide

Raamaturiiulis on 24 raamatut. Neist $\frac{3}{8}$ on teatmeteosed.

Kõigepealt leiame ühe kaheksandiku:

$$24:8=3.$$

Seejärel võtame kolm osa:

$$3\cdot3=9.$$

Vastus: riiulis on 9 teatmeteost. Kontroll: 24 jagunes kaheksaks võrdseks kolmeliikmeliseks osaks ja võtsime neist kolm.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Mida näitab murrus $\frac{3}{7}$ nimetaja 7?
2. Leia $\frac{1}{5}$ arvust 30.
3. Leia $\frac{2}{5}$ arvust 30.

Rakendus

4. 28 õpilasest $\frac{1}{4}$ osaleb kooris. Mitu õpilast osaleb kooris?
5. 36 eurost kulutati $\frac{2}{6}$. Mitu eurot kulutati?
6. 40 km teest on läbitud $\frac{3}{5}$. Mitu kilomeetrit on läbitud?

Mõtlemisülesanne

7. Üks neljandik hulgast on 6. Kui suur on kogu hulk?
8. Kumb on suurem osa samast 20-esemelisest hulgast: $\frac{1}{4}$ või $\frac{1}{5}$? Põhjenda.
9. Koosta ülesanne, kus tuleb leida $\frac{3}{4}$ arvust 32.

Vastused

1. Tervik on jagatud seitsmeks võrdseks osaks.
2. 6, sest $30:5=6$.
3. 12, sest $30:5\cdot2=12$.
4. 7 õpilast, sest $28:4=7$.
5. 12 eurot, sest $36:6\cdot2=12$.
6. 24 km, sest $40:5\cdot3=24$.
7. 24, sest neli võrdset osa on $4\cdot6$.
8. $\frac{1}{4}$, sest see annab 5 eset, aga $\frac{1}{5}$ annab 4 eset.
9. Kontrolli, et tervik oleks 32 ja küsimus paluks leida kolm neljast võrdsest osast; vastus on 24.

Seosed

Osa leidmine tervikust valmistab ette 5. klassi kümnendmurde ja hilisemat protsendi mõistet.

IV klass: mõõtühikud ja liikumine

Mõiste

Mõõtarv ja ühik kuuluvad kokku. Pikkuse, massi, mahu ja aja teisendamisel peab suurus jääma samaks:

Eeldus: tunned põhilisi mõõtühikuid ning oskad naturaalarve korrutada ja jagada.

$$3\text{ km}=3000\text{ m},\qquad 2\text{ kg}=2000\text{ g},\qquad 4\text{ l}=4000\text{ ml}.$$

Liita, lahutada või võrrelda saab samaliigilisi suurusi, kui need on viidud samasse ühikusse. Kiirus näitab, kui pikk tee läbitakse ühe ajaühiku jooksul. Kui 12 km läbitakse ühtlase tempoga 2 tunniga, läbitakse ühe tunniga 6 km.

Näide

Matkaja läbib 3 tunniga ühtlases tempos 15 km. Ühe tunni tee on

$$15\text{ km}:3\text{ h}=5\text{ km/h}.$$

Kahe tunniga läbib ta $2\cdot5=10$ km. Kontroll: kolme tunni tee on $3\cdot5=15$ km.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Mitu meetrit on 6 kilomeetrit?
2. Mitu grammi on 3 kilogrammi?
3. Mitu minutit on 2 tundi ja 15 minutit?

Rakendus

4. Lint on 2 m 40 cm pikk. Mitu sentimeetrit see on?
5. Jalgrattur läbib 4 tunniga ühtlases tempos 32 km. Mitu kilomeetrit läbib ta tunnis?
6. Buss sõidab 60 km/h. Kui pika tee läbib ta 3 tunniga?

Mõtlemisülesanne

7. Kumb on pikem: 2500 m või 2 km 600 m? Kui palju?
8. 24 km pikkune tee läbiti kiirusega 6 km/h. Mitu tundi kulus?
9. Koosta ülesanne, milles tuleb teisendada tunnid minutiteks ja seejärel lahutada.

Vastused

1. 6000 m.
2. 3000 g.
3. 135 minutit, sest $2\cdot60+15=135$.
4. 240 cm.
5. 8 km/h, sest $32:4=8$.
6. 180 km, sest $60\cdot3=180$.
7. 2 km 600 m on 100 m pikem, sest see on 2600 m.
8. 4 tundi, sest $24:6=4$.
9. Kontrolli, et mõlemad ajad oleksid enne lahutamist minutites.

Seosed

Mõõtühikute kindel kasutus on vajalik pindala, mõõtkava ja hilisemate kiiruseülesannete jaoks.

IV klass: pindala

Mõiste

Pindala näitab, kui suure osa tasapinnast kujund katab. Seda mõõdame ruutühikutes, näiteks ruutsentimeetrites $\text{cm}^2$ või ruutmeetrites $\text{m}^2$.

Eeldus: oskad leida ristküliku ümbermõõtu, korrutada ning loendada ruudustiku ridu ja veerge.

Ristküliku pindala leidmiseks loendame ühikruudud. Kui ühes reas on 7 ruutu ja ridu on 4, siis

$$S=7\cdot4=28\text{ cm}^2.$$

Ristküliku pindala on $S=a\cdot b$. Ruudu pindala on $S=a\cdot a$. Ümbermõõt kirjeldab kujundi piiri ja pindala kujundi sisemust.

Näide

Klassi vaiba pikkus on 6 m ja laius 4 m. Vaiba pindala on

$$S=6\cdot4=24\text{ m}^2.$$

Sama vaiba ümbermõõt oleks $2\cdot6+2\cdot4=20$ m. Arvud ja ühikud on erinevad, sest küsimused mõõdavad eri suurusi.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Leia ristküliku pindala, kui küljed on 5 cm ja 3 cm.
2. Leia 6 cm küljega ruudu pindala.
3. Kumb ühik sobib vihiku kaane pindalale: cm või $\text{cm}^2$?

Rakendus

4. Peenra pikkus on 8 m ja laius 2 m. Leia pindala.
5. Ristküliku pindala on $28\text{ cm}^2$ ja üks külg 7 cm. Leia teine külg.
6. Kahe vaiba pindalad on $12\text{ m}^2$ ja $9\text{ m}^2$. Kui suur pind on kokku?

Mõtlemisülesanne

7. Joonista kaks eri ristkülikut, mille pindala on $24\text{ cm}^2$.
8. Kas sama ümbermõõduga ristkülikutel peab olema sama pindala? Kontrolli ristkülikuid 5 cm × 3 cm ja 6 cm × 2 cm.
9. Ruudu pindala on $49\text{ cm}^2$. Leia külje pikkus põhjendades.

Vastused

1. $15\text{ cm}^2$, sest $5\cdot3=15$.
2. $36\text{ cm}^2$, sest $6\cdot6=36$.
3. $\text{cm}^2$.
4. $16\text{ m}^2$.
5. 4 cm, sest $28:7=4$.
6. $21\text{ m}^2$.
7. Näiteks 6 cm × 4 cm ja 8 cm × 3 cm.
8. Ei. Mõlema ümbermõõt on 16 cm, kuid pindalad on 15 ja $12\text{ cm}^2$.
9. 7 cm, sest $7\cdot7=49$.

Seosed

Ristküliku pindala on alus 5. klassi ruumala, mõõtkava ja keerukamate kujundite käsitlemisel.

IV klass: geomeetria alused

Mõiste

Punkt märgib täpset asukohta. Sirge jätkub mõlemas suunas lõputult. Lõik on sirge osa kahe otspunkti vahel ning selle pikkust saab mõõta. Nurk tekib kahest ühise alguspunktiga haarast.

Eeldus: tunned tasandilisi kujundeid ning oskad joonlauaga lõiku mõõta ja joonestada.

Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asuvad samal tasandil ega lõiku. Ristuvad sirged kohtuvad ühes punktis. Kui kohtumisel tekivad täisnurgad, on sirged teineteisega risti.

Täisnurk on 90°. Täisnurka võib joonisel märkida väikese veerandringi ja punktiga.

Näide

Joonestame punkti A läbiva sirge. Märgime sirgele teise punkti B. Punktide A ja B vahele jääb lõik AB. Kui joonestame punktist A teise sirge nii, et tekib 90° nurk, on need sirged teineteisega risti.

Kontroll: täisnurga saab üle vaadata nurklaua või paberilehe nurgaga.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Mitu otspunkti on lõigul?
2. Kui suur on täisnurk kraadides?
3. Kas paralleelsed sirged lõikuvad?

Rakendus

4. Joonesta 5 cm pikkune lõik AB.
5. Joonesta kaks paralleelset sirget ja üks neid lõikav sirge.
6. Nimeta klassiruumist kaks esemete serva, mis on ligikaudu teineteisega risti.

Mõtlemisülesanne

7. Kas kõik ristuvad sirged on teineteisega risti? Põhjenda.
8. Joonesta nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ja kõik nurgad täisnurgad. Mis kujund see võib olla?
9. Mitu täisnurka tekib kahe teineteisega risti oleva sirge lõikumisel?

Vastused

1. Kaks, sest lõik jääb kahe otspunkti vahele.
2. 90°.
3. Ei, samal tasandil asuvad paralleelsed sirged ei lõiku.
4. Kontrolli joonlauaga, et otspunktide A ja B vahe oleks 5 cm.
5. Kontrolli, et kaks esimest sirget ei kohtuks ja kolmas läbiks mõlemat.
6. Näiteks seina ja põranda serv või vihiku kaks naaberserva.
7. Ei. Risti olevad sirged on ristuvate sirgete erijuht: nende vahel on 90° nurk.
8. Ristkülik või ruut.
9. Neli täisnurka.

Seosed

Punkti, lõigu, nurga ja sirgete seosed on vajalikud 5. klassi nurgamõõtmisel, plaanidel ja kujundite täpsemal kirjeldamisel.

IV klass: rakendusleht

Mõiste

IV klassis seotakse suured arvud, kirjalikud tehted, murd, mõõtmine, liikumine ja geomeetria üheks tervikuks. Sa valid tehte või valemi ning kontrollid ühikut ja vastuse suurust.

Eeldus: oskad arvutada naturaalarvudega, leida lihtsat osa tervikust, lugeda tabelit ning eristada pikkust, ümbermõõtu ja pindala.

Tööjärjekord: loe küsimus, märgi arvud ja ühikud, vali tehe või valem ning kontrolli vastuse sobivust.

Näide

Klass mõõtis kolme plakati laiust.

Plakatite kogulaius on

$$40+35+45=120\text{ cm}.$$

Kui need pannakse järjest seinale, on vaja vähemalt 120 cm vaba ruumi.

Sama mõttega saab kontrollida ka kujundeid. Kui ristküliku küljed on 8 cm ja 5 cm, siis ümbermõõt on kogu ääre pikkus:

$$8+5+8+5=26\text{ cm}.$$

Pindala näitab, kui suure pinna ristkülik katab:

$$8\cdot 5=40\text{ cm}^2.$$

Vastus: 120 cm, 26 cm ja $40\text{ cm}^2$.

Harjutused

Lihtne kontroll

1. Arvuta kirjalikult $3487+2568$ ja kontrolli vastust lahutamisega.
2. Arvuta $936:6$ ning kontrolli korrutamisega.
3. Leia $\frac{3}{5}$ arvust 30.
4. Ristküliku küljed on 6 cm ja 4 cm. Leia ümbermõõt ja pindala.

Rakendus

5. Tabelis on kolme raja pikkused: 120 m, 95 m ja 105 m. Kui pikk on nende summa?
6. Jalgrattur läbib 4 tunniga ühtlases tempos 32 km. Mitu kilomeetrit läbib ta tunnis?
7. Kirjuta sobiv ühik: aia pikkus, vihiku pindala ja jooksuraja pikkus.
8. Võrdle arve 48 620 ja 48 602 ning nimeta esimene erinev järk.

Mõtlemisülesanne

9. Ristküliku pindala on $24\text{ cm}^2$ ja üks külg 6 cm. Leia teine külg.
10. Leia $\frac{1}{4}$ 48 ruutmeetri suurusest platsist.
11. Selgita, miks saab lõigu pikkust mõõta, aga sirge pikkust mitte.
12. Arvuta $420-(36:4+51)$ ja nimeta tehete järjekord.

Vastused

1. 6055; kontroll: $6055-2568=3487$.
2. 156, sest $156\cdot6=936$.
3. 18, sest $30:5\cdot3=18$.
4. Ümbermõõt on $20\text{ cm}$ ja pindala $24\text{ cm}^2$.
5. $320\text{ m}$, sest $120+95+105=320$.
6. 8 km/h, sest $32:4=8$.
7. Aia pikkus: m; vihiku pindala: $\text{cm}^2$; jooksuraja pikkus: m.
8. $48\ 620>48\ 602$; esimene erinev järk on kümneliste järk.
9. 4 cm, sest $24:6=4$.
10. $12\text{ m}^2$, sest $48:4=12$.
11. Lõigul on kaks otspunkti; sirge jätkub mõlemas suunas lõputult.
12. 360; esmalt jagamine, siis sulgudes liitmine ja lõpuks lahutamine.

Klassi kordamine

Enne V klassi liikumist kontrolli kuut oskust:

1. Kas oskad suure arvu kohaväärtuste järgi lahti kirjutada ja tulemust hinnata?
2. Kas järgid kirjalikes tehetes kohaväärtust ja tehete järjekorda?
3. Kas leiad murru abil osa tervikust?
4. Kas teisendad ühikuid ja selgitad liikumise jagatise tähendust?
5. Kas eristad ümbermõõtu ja pindala ning nende ühikuid?
6. Kas eristad punkti, sirget, lõiku ja täisnurka?

Segakontroll:

• Kirjuta 48 620 järkarvude summana.
• Arvuta $420-(36:4+51)$.
• Ristkülik on jagatud 8 võrdseks osaks ja värvitud on 3. Kirjuta murd.
• Jalgrattur läbib 3 tunniga 24 km. Mitu kilomeetrit läbib ta tunnis?
• Ristküliku küljed on 7 cm ja 3 cm. Leia pindala ning nimeta selle ühik.
• Kas paralleelsed sirged lõikuvad?

Vastused: $40\ 000+8000+600+20$; 360; $\frac{3}{8}$; 8 km/h; $21\text{ cm}^2$; paralleelsed sirged ei lõiku.

Seosed

See leht valmistab ette V klassi rakendusülesandeid, kus mõõtmise juurde tulevad murdude, kümnendmurdude ja suuremate arvude kasutamine.