Siinusteoreem ja koosinusteoreem
Enne alustamist11. klass · raskus 5/5
Mõiste
Siinus- ja koosinusteoreem kehtivad igas kolmnurgas. Küljed $a,b,c>0$ on vastavalt nurkade $A,B,C$ vastas; $0^\circ<A,B,C<180^\circ$ ja $A+B+C=180^\circ$. Tipp ja selle juures olev nurk kasutavad siin sama tähte.
Eeldus: tunned täisnurkse kolmnurga trigonomeetriat ja kolmnurga nurgasummat. Tõestustes kasutame ka ühikringi seoseid.
Siinusteoreem
$$\frac{a}{\sin A}=\frac{b}{\sin B}=\frac{c}{\sin C}.$$
Siinusteoreemi tõestus
Kolmnurga pindala $S$ on alus korda kõrgus jagatud kahega. Aluse $c$ kõrgus on $b\sin A$: nürinurga korral kasutame selle kõrvunurka ja seost $\sin(180^\circ-A)=\sin A$. Täisnurga korral on kõrgus $b$. Valides kordamööda kõik kolm alust, saame
$$2S=bc\sin A=ac\sin B=ab\sin C.$$
Jagame positiivse korrutisega $abc$:
$$\frac{\sin A}{a}=\frac{\sin B}{b}=\frac{\sin C}{c}.$$
Positiivsete suhete pöördväärtused annavad siinusteoreemi.
Koosinusteoreem
$$c^2=a^2+b^2-2ab\cos C.$$
Nurk $C$ jääb külgede $a$ ja $b$ vahele.
Koosinusteoreemi tõestus
Valime koordinaadid $C=(0;0)$, $B=(a;0)$ ja $A=(b\cos C;b\sin C)$. Kahe punkti kauguse valem annab küljele $AB=c$:
$$c^2=(b\cos C-a)^2+(b\sin C)^2.$$
Avame ruudud ja kasutame $\sin^2 C+\cos^2 C=1$:
$$c^2=a^2+b^2-2ab\cos C.$$
Nürinurga korral on $\cos C<0$, kuid sama arvutus kehtib. Täisnurga korral on $\cos C=0$ ja tulemuseks on Pythagorase teoreem.
Millal kumba kasutada?
| Teada on | Tavaliselt kasuta | Miks |
|---|---|---|
| kaks külge ja nende vaheline nurk | koosinusteoreem | saad kolmanda külje |
| kolm külge | koosinusteoreem | saad nurga |
| külg ja kaks nurka | siinusteoreem | kolmanda nurga saad nurgasummast |
| kaks külge ja ühe külje vastasnurk | siinusteoreem | kontrolli kõiki võimalikke kolmnurki |
| täisnurkne kolmnurk | Pythagoras või $\sin,\cos,\tan$ | lihtsam erijuht |
Näide
Külg koosinusteoreemiga
Kui $a=7$, $b=9$ ja $C=60^\circ$, siis $\cos60^\circ=1/2$. Koosinusteoreemist
$$c^2=7^2+9^2-2\cdot7\cdot9\cdot\frac12=67.$$
Külje pikkus on positiivne: $c=\sqrt{67}\approx8{,}2$.
Külg siinusteoreemiga
Olgu $A=40^\circ$, $B=70^\circ$ ja $a=6$. Otsime vastaskülge $b$ ning kasutame võrdust $a/\sin A=b/\sin B$:
$$b=\frac{6\sin70^\circ}{\sin40^\circ}\approx8{,}8.$$
Kaks võimalikku kolmnurka
Olgu $A=30^\circ$, $a=7$ ja $b=10$. Siis $\sin B=b\sin A/a=5/7$.
Saame $B_1\approx45{,}6^\circ$ või $B_2\approx134{,}4^\circ$. Mõlemal juhul on $A+B<180^\circ$. Kolmas nurk on vastavalt $C_1\approx104{,}4^\circ$ või $C_2\approx15{,}6^\circ$: antud tingimustele vastab kaks kolmnurka.
Võimalikud eksimused
Ära vaheta külje vastasnurka selle lähisnurgaga. Koosinusteoreemi nurk peab jääma valemi kahe korrutatava külje vahele.
Kahe külje ja ühe külje vastasnurga korral võib olla 0, 1 või 2 kolmnurka. Kui $s=b\sin A/a>1$, lahend puudub. Muidu kontrolli $B=\arcsin s$ ning $180^\circ-B$: sobib ainult $A+B<180^\circ$. Kui $B=90^\circ$, loe see üks kord.
Üldise teoreemi kasutamine täisnurkses kolmnurgas ei ole viga; Pythagorase teoreem võib anda lühema lahenduse.
Harjutused
Prindi selle teema harjutusleht
Lihtne kontroll
- Millal piisab Pythagorase teoreemist?
- Kirjuta koosinusteoreem külje $a$ jaoks.
- Mis andmeid on vaja siinusteoreemi kasutamiseks?
Rakendus
- Maamõõtja saab kolmnurkse ala külgedeks $a=4$ m ja $b=6$ m ning nendevaheliseks nurgaks $C=60^\circ$. Leia kolmas piir $c$.
- Leia külg $b$, kui $A=30^\circ$, $B=80^\circ$ ja $a=5$.
Mõtlemisülesanne
- Kolmnurga küljed on 3, 4 ja 5. Kas pikima külje vastasnurk on täisnurk? Põhjenda.
- Külgede 5, 7 ja 8 vastas on nurgad $A,B,C$. Leia suurim nurk.
- Teada on $a=10$, $b=12$ ja nende vaheline nurk $C=40^\circ$. Millist teoreemi kasutad esimesena ja miks?
- Teada on külg $a$, nurk $A$ ja nurk $B$. Millist teoreemi kasutad külje $b$ leidmiseks?
- Olgu $A=30^\circ$ ja $b=10$. Mitu kolmnurka on võimalik, kui a) $a=4$, b) $a=5$, c) $a=7$?
Vastused
- Kui kolmnurk on täisnurkne ja otsitakse külgede seost; siis on Pythagoras lihtsam erijuht.
- $a^2=b^2+c^2-2bc\cos A$, kus nurk $A$ on külje $a$ vastas.
- Vähemalt ühte külje ja vastasnurga paari ning veel üht seotud suurust, näiteks $a,A,B$.
- Koosinusteoreem, sest teada on $a=4$, $b=6$ ja nende vaheline nurk $C=60^\circ$: $c^2=4^2+6^2-2\cdot4\cdot6\cos60^\circ=28$, seega $c=2\sqrt7\approx5{,}3$ m.
- Siinusteoreem, sest teada on vastaspaar $a=5$, $A=30^\circ$ ja nurk $B=80^\circ$: $\frac{b}{\sin80^\circ}=\frac{5}{\sin30^\circ}$, seega $b=\frac{5\sin80^\circ}{\sin30^\circ}\approx9{,}8$.
- Jah, sest $5^2=3^2+4^2$; Pythagorase teoreemi pöördväite järgi on vastasnurk $90^\circ$.
- Suurim on $C$, sest see on külje 8 vastas. Koosinusteoreemist $\cos C=\frac{5^2+7^2-8^2}{2\cdot5\cdot7}=\frac17$, seega $C\approx81{,}8^\circ$.
- Koosinusteoreemi, sest teada on kaks külge $a,b$ ja nende vaheline nurk $C$.
- Siinusteoreemi, sest teada on vastav külje ja vastasnurga paar $a,A$ ning otsitakse paarilist $b,B$.
- a) 0: $\sin B=5/4>1$. b) 1: $B=90^\circ$ ja $C=60^\circ$. c) 2: näites leitud $45{,}6^\circ$ ning $134{,}4^\circ$ annavad mõlemad positiivse kolmanda nurga.
Seosed
Teoreemid ühendavad trigonomeetria, pindala ja koordinaatgeomeetria.