Eesti ja inglise keeles
Matemaatika terminoloogia
Otsi terminit, ingliskeelset vastet või näitelauset. Terminivalikute põhjendused ja avatud küsimused on kinnitatud terminitest teadlikult lahus.
Terminibaasi otsing
Kasutusstandard
Kinnitatud terminid
Neid termineid võib õppematerjalis kasutada. Märkus täpsustab mõiste piire või kooliastme keelevalikut.
| Valdkond | Eesti | English | Näide | Example | Märkus |
|---|---|---|---|---|---|
| Arvud | arv | number | Arv $-3$ on täisarv. | The number $-3$ is an integer. | Matemaatiline objekt, mitte seda esitav märk. |
| Arvud | number; numbrimärk | digit | Kümnendsüsteemis kasutatakse kümmet numbrit nullist üheksani. | The decimal system uses ten digits from zero to nine. | Number on arvu kirjutamiseks kasutatav kirjamärk $0,\ldots,9$; matemaatiline väärtus on arv. |
| Arvud | arvutähis | numeral | Kirjutis $507$ on arvu viissada seitse arvutähis kümnendsüsteemis. | The expression $507$ is a numeral for the number five hundred and seven in the decimal system. | Kasuta siis, kui tuleb eristada tervet arvu kirjalikku esitust üksikust numbrist. |
| Arvud | naturaalarv | natural number | Arv $12$ on naturaalarv. | The number $12$ is a natural number. | Märgi alati, kas kokkuleppes kuulub $0$ naturaalarvude hulka. |
| Arvud | arvu järk | place | Arvus $583\ 407$ on number $3$ tuhandeliste järgus. | In $583,407$, the digit $3$ is in the thousands place. | Järk näitab numbri kohta arvu kirjutises ja seda, milliseid ühikuid number loendab. |
| Arvud | järguühik | place-value unit | Sajaliste järguühik on $100$. | The place-value unit of the hundreds place is $100$. | Naturaalarvu järguühikud on $1$, $10$, $100$, $1000$ jne. |
| Arvud | järguühiku kordne | multiple of a place-value unit | Avaldis $8\cdot1000$ on tuhandeliste järguühiku kordne. | The expression $8\cdot1000$ is a multiple of the thousands place-value unit. | Kordaja näitab, mitu vastava järgu ühikut arvus on. |
| Arvud | järkarv | place-value component | Arvus $583\ 407$ annab number $3$ järkarvu $3000$. | In $583,407$, the digit $3$ contributes the place-value component $3000$. | Järkarvu kirjutises on üks nullist erinev number. Ära aja segi järjekorda näitava järgarvuga. |
| Arvud | arvuklass | place-value period | Arvus $583\ 407$ on $583$ tuhandete klass ja $407$ ühtede klass. | In $583,407$, $583$ is the thousands period and $407$ is the units period. | Arvu järgud rühmitatakse paremalt alates kolmekaupa ühtede, tuhandete, miljonite, miljardite, triljonite, kvadriljonite ja kvintiljonite klassiks. |
| Arvud | ümardamine | rounding | Arv $347$ ümardub kümnelisteni arvuks $350$. | The number $347$ rounds to $350$ to the nearest ten. | Ümardamisel asendatakse täpne arv etteantud järguühiku lähima kordsega. |
| Arvud | täisarv | integer | Arvud $-2$, $0$ ja $7$ on täisarvud. | The numbers $-2$, $0$, and $7$ are integers. | |
| Arvud | ratsionaalarv | rational number | Arv $0,75$ on ratsionaalarv, sest $0,75=\frac{3}{4}$. | The number $0.75$ is rational because $0.75=\frac{3}{4}$. | |
| Arvud | irratsionaalarv | irrational number | Arv $\sqrt{2}$ on irratsionaalarv. | The number $\sqrt{2}$ is irrational. | |
| Arvud | reaalarv | real number | Iga arvjoone punkt vastab ühele reaalarvule. | Every point on the number line corresponds to a real number. | |
| Arvud | vastandarv | additive inverse | Arvu $5$ vastandarv on $-5$. | The additive inverse of $5$ is $-5$. | Ära asenda väljendiga „negatiivne arv”. |
| Arvud | pöördarv | reciprocal | Arvu $\frac{3}{4}$ pöördarv on $\frac{4}{3}$. | The reciprocal of $\frac{3}{4}$ is $\frac{4}{3}$. | Nullil pöördarvu ei ole. |
| Arvud | absoluutväärtus | absolute value | Arvu $-6$ absoluutväärtus on $6$. | The absolute value of $-6$ is $6$. | |
| Arvud | algarv | prime number | Arv $13$ on algarv. | The number $13$ is prime. | |
| Arvud | kordarv | composite number | Arv $12$ on kordarv, sest sellel on rohkem kui kaks positiivset jagajat. | The number $12$ is composite because it has more than two positive divisors. | |
| Arvud | tegur | factor | Arv $4$ on arvu $20$ tegur. | The number $4$ is a factor of $20$. | Korrutise liikmed on samuti tegurid. |
| Arvud | kordne | multiple | Arv $24$ on arvu $6$ kordne. | The number $24$ is a multiple of $6$. | |
| Arvud | jaguvus | divisibility | Arvu jaguvust kolmega saab kontrollida ristsumma abil. | Divisibility by three can be checked using the digit sum. | |
| Murrud | murd | fraction | Murd $\frac{3}{5}$ näitab kolme viiendikku tervikust. | The fraction $\frac{3}{5}$ represents three fifths of a whole. | |
| Murrud | lugeja | numerator | Murru $\frac{3}{5}$ lugeja on $3$. | The numerator of $\frac{3}{5}$ is $3$. | Lugeja loendab valitud võrdseid osi. |
| Murrud | nimetaja | denominator | Murru $\frac{3}{5}$ nimetaja on $5$. | The denominator of $\frac{3}{5}$ is $5$. | Nimetaja näitab, mitmeks võrdseks osaks tervik jagati. |
| Murrud | murru taandamine | reducing a fraction | Taandame murru $\frac{6}{8}$ kujule $\frac{3}{4}$. | We reduce the fraction $\frac{6}{8}$ to $\frac{3}{4}$. | Lugeja ja nimetaja jagatakse sama nullist erineva arvuga. |
| Murrud | murru laiendamine | expanding a fraction | Laiendame murru $\frac{2}{3}$ teguriga $4$ ja saame $\frac{8}{12}$. | We expand the fraction $\frac{2}{3}$ by a factor of $4$ to obtain $\frac{8}{12}$. | Inglise keeles kasutatakse ka väljendit finding an equivalent fraction. |
| Murrud | lihtmurd | proper fraction | Murd $\frac{3}{5}$ on lihtmurd, sest lugeja absoluutväärtus on nimetaja absoluutväärtusest väiksem. | The fraction $\frac{3}{5}$ is a proper fraction because the absolute value of its numerator is less than that of its denominator. | „Pärismurd” ja „õige murd” ei ole projekti põhiterminid. |
| Murrud | liigmurd | improper fraction | Murd $\frac{7}{5}$ on liigmurd, sest lugeja absoluutväärtus on nimetaja absoluutväärtusest suurem. | The fraction $\frac{7}{5}$ is an improper fraction because the absolute value of its numerator is greater than that of its denominator. | Liigmurd on ka murd, mille lugeja ja nimetaja absoluutväärtused on võrdsed. |
| Murrud | segaarv | mixed number | Segaarv $2\frac{1}{3}$ koosneb kahest tervikust ja ühest kolmandikust. | The mixed number $2\frac{1}{3}$ consists of two wholes and one third. | |
| Murrud | kümnendmurd | decimal; decimal number | Kümnendmurd $0,25$ võrdub hariliku murruga $\frac{1}{4}$. | The decimal $0.25$ equals the common fraction $\frac{1}{4}$. | Eesti tekstis kasutatakse kümnendkoma. Inglise `decimal fraction` on samuti kasutusel, kuid võib kitsamalt tähendada kümne astmega nimetajaga murdu. |
| Protsendid | protsent | percent | Kakskümmend protsenti arvust $50$ on $10$. | Twenty percent of $50$ is $10$. | Sümbol on $\%$. |
| Protsendid | protsendipunkt | percentage point | Osakaal kasvas $40$ protsendilt $45$ protsendile ehk $5$ protsendipunkti. | The share rose from $40$ percent to $45$ percent, an increase of $5$ percentage points. | Ära asenda protsendiga. |
| Protsendid | osakaal | proportion; share | Kui $8$ õpilast $20$-st valis bussi, on nende osakaal $\frac{8}{20}=0,4$. | If $8$ out of $20$ students chose the bus, their proportion is $\frac{8}{20}=0.4$. | Osakaal on osa ja terviku jagatis; ära aja segi võrret tähendava proportsiooniga. |
| Protsendid | protsendimäär | percentage rate | Protsendimäär $15\%$ näitab, mitu sajandikku tervikust võetakse. | A percentage rate of $15\%$ indicates that fifteen hundredths of the whole are taken. | |
| Protsendid | protsendimuutus | percentage change | Hinna kasv $80$ eurolt $100$ eurole on $25\%$. | An increase in price from $80$ euros to $100$ euros is a $25\%$ change. | Protsendimuutuse alus on algväärtus. |
| Protsendid | promill | per mille | Kuus promilli võrdub $0,6\%$-ga. | Six per mille equals $0.6\%$. | Sümbol on $\text{‰}$ ja üks promill on üks tuhandik. |
| Mõõtmine | mõõtmine | measurement | Mõõtmine võrdleb suurust valitud mõõtühikuga. | Measurement compares a quantity with a chosen unit of measurement. | |
| Mõõtmine | suurus | quantity | Pikkus, mass ja aeg on mõõdetavad suurused. | Length, mass, and time are measurable quantities. | Arv ja ühik koos kirjeldavad suuruse väärtust. |
| Mõõtmine | mõõtühik | unit of measurement | Laua pikkuse mõõtühik võib olla meeter või sentimeeter. | The unit of measurement for the length of a table may be a metre or a centimetre. | Lühivorm „ühik” sobib siis, kui mõõtmise kontekst on selge. |
| Mõõtmine | ühikute teisendamine | unit conversion | Teisendame $3,4$ kilomeetrit $3400$ meetriks. | We convert $3.4$ kilometres to $3400$ metres. | Suurus ei muutu, kuid arv ja ühik muutuvad koos. |
| Mõõtmine | mõõtkava | scale | Mõõtkava $1:100$ tähendab, et üks sentimeeter plaanil vastab ühele meetrile tegelikkuses. | A scale of $1:100$ means that one centimetre on the plan represents one metre in reality. | Mõlemad pikkused tuleb enne võrdlemist kirjutada samas ühikus. |
| Mõõtmine | proportsioon | proportion | Proportsioon $\frac{1}{4}=\frac{3}{12}$ väljendab kahe suhte võrdsust. | The proportion $\frac{1}{4}=\frac{3}{12}$ states that two ratios are equal. | Eesti koolitekstis kasutatakse ka sõna „võrre”. |
| Mõõtmine | püstprisma | right prism | Püstprisma külgservad on põhjaga risti. | The lateral edges of a right prism are perpendicular to its base. | |
| Algebra | avaldis | expression | Avaldises $2x+3$ on muutuja $x$. | The expression $2x+3$ contains the variable $x$. | Avaldisel ei ole iseenesest võrdusmärki. |
| Algebra | võrdus | equality | Võrdus $2+3=5$ on tõene. | The equality $2+3=5$ is true. | |
| Algebra | võrrand | equation | Võrrandi $x+4=9$ lahend on $x=5$. | The solution of the equation $x+4=9$ is $x=5$. | |
| Algebra | võrratus | inequality | Võrratus $x>3$ kirjeldab kõiki kolmest suuremaid arve. | The inequality $x>3$ describes all numbers greater than three. | |
| Algebra | muutuja | variable | Muutuja $x$ võib saada erinevaid väärtusi. | The variable $x$ can take different values. | |
| Algebra | tundmatu | unknown | Võrrandis tähistab $x$ otsitavat tundmatut. | In the equation, $x$ denotes the unknown to be found. | Muutuja ja tundmatu roll ei ole alati sama. |
| Algebra | võrrandi lahend | solution of an equation | Arv $4$ on võrrandi $2x=8$ lahend. | The number $4$ is a solution of the equation $2x=8$. | Võrrandil on lahendid; „juurt” ei kasutata projektis võrrandi lahendi üldnimetusena. |
| Algebra | polünoomi juur | root of a polynomial | Arv $2$ on polünoomi $x^2-4$ juur, sest $2^2-4=0$. | The number $2$ is a root of the polynomial $x^2-4$ because $2^2-4=0$. | Kasuta polünoomi formaalses käsitluses, näiteks tegurteoreemi või juure kordsuse juures. |
| Algebra | täisruudu eraldamine | completing the square | Avaldises $x^2+6x+5$ eraldame täisruudu: $(x+3)^2-4$. | We complete the square in $x^2+6x+5$ to obtain $(x+3)^2-4$. | Esmatutvustusel selgita tegevust: liidame ja lahutame sama lisaliikme ning teisendame osa avaldisest täisruuduks. |
| Algebra | kordaja ehk koefitsient | coefficient | Liikme $7x$ kordaja on $7$. | The coefficient of the term $7x$ is $7$. | Nooremas astmes eelista sõna „kordaja”; koefitsient on rööptermin. |
| Algebra | liige | term | Avaldises $3x+5$ on kaks liiget. | The expression $3x+5$ has two terms. | |
| Algebra | aste | power | Avaldis $2^5$ on arvu $2$ viies aste. | The expression $2^5$ is the fifth power of $2$. | |
| Algebra | astendatav | base | Astmes $3^4$ on astendatav $3$. | In the power $3^4$, the base is $3$. | |
| Algebra | astendaja | exponent | Astmes $3^4$ on astendaja $4$. | In the power $3^4$, the exponent is $4$. | |
| Algebra | ruutjuur | square root | Arvu $49$ positiivne ruutjuur on $7$. | The positive square root of $49$ is $7$. | Võrrandil $x^2=49$ on kaks lahendit. |
| Algebra | ruutvõrrand | quadratic equation | Võrrand $x^2-5x+6=0$ on ruutvõrrand. | The equation $x^2-5x+6=0$ is quadratic. | |
| Algebra | diskriminant | discriminant | Positiivne diskriminant annab ruutvõrrandile kaks erinevat reaallahendit. | A positive discriminant gives a quadratic equation two distinct real solutions. | |
| Hulgad | hulk | set | Paarisarvud moodustavad hulga. | The even numbers form a set. | |
| Hulgad | alamhulk | subset | Täisarvude hulk on reaalarvude hulga alamhulk. | The set of integers is a subset of the real numbers. | |
| Hulgad | ühend | union | Hulkade $A$ ja $B$ ühend sisaldab kummagi hulga elemente. | The union of sets $A$ and $B$ contains the elements of either set. | |
| Hulgad | ühisosa | intersection | Hulkade ühisosa sisaldab mõlemasse hulka kuuluvaid elemente. | The intersection contains the elements common to both sets. | |
| Hulgad | vahemik | interval | Vahemik $[0;1]$ sisaldab mõlemat otspunkti. | The interval $[0,1]$ includes both endpoints. | Eesti koolitekstis eraldab otspunkte semikoolon. |
| Hulgad | hulga element | element of a set | Arv $3$ on hulga $\{1; 2; 3\}$ element. | The number $3$ is an element of the set $\{1, 2, 3\}$. | Kuulumist tähistab märk $\in$. |
| Hulgad | tühi hulk | empty set | Võrrandi $x^2=-1$ reaallahendite hulk on tühi hulk. | The set of real solutions of $x^2=-1$ is the empty set. | Tähis on $\varnothing$. |
| Hulgad | hulkade vahe | set difference | Hulkade vahe $A\setminus B$ sisaldab hulga $A$ elemente, mis ei kuulu hulka $B$. | The set difference $A\setminus B$ contains the elements of $A$ that are not in $B$. | |
| Hulgad | täiendhulk | complement of a set | Hulga $A$ täiendhulk sisaldab universaalhulga elemente, mis ei kuulu hulka $A$. | The complement of $A$ contains the elements of the universal set that are not in $A$. | Täiendhulk sõltub valitud universaalhulgast. |
| Hulgad | universaalhulk | universal set | Universaalhulk määrab, milliseid elemente ülesandes üldse vaadeldakse. | The universal set determines which elements are under consideration. | |
| Hulgad | ühisosata hulgad | disjoint sets | Ühisosata hulkade ühisosa on tühi hulk. | The intersection of disjoint sets is empty. | |
| Funktsioonid | funktsioon | function | Funktsioon seab igale lubatud sisendile vastavusse täpselt ühe väljundi. | A function assigns exactly one output to every allowed input. | |
| Funktsioonid | argument | argument | Avaldises $f(3)$ on funktsiooni argument $3$. | In $f(3)$, the argument of the function is $3$. | Õppimise alguses võib selgituseks kasutada sõna „sisend”. |
| Funktsioonid | funktsiooni väärtus | function value | Kui $f(x)=2x+1$, siis funktsiooni väärtus kohal $x=3$ on $7$. | If $f(x)=2x+1$, then the function value at $x=3$ is $7$. | „Kohal $x$” viitab argumendi väärtusele; „punktis” kasutatakse siis, kui mõeldakse graafiku punkti $(x;f(x))$. |
| Funktsioonid | määramispiirkond | domain | Funktsiooni $1/x$ määramispiirkonda ei kuulu $0$. | Zero is not in the domain of the function $1/x$. | Projekti põhitermin; „määramisala” õpiku tavatekstis ei kasutata. |
| Funktsioonid | muutumispiirkond; väärtuste hulk | range; image | Funktsiooni $x^2$ muutumispiirkond ehk väärtuste hulk on mittenegatiivsed reaalarvud. | The range of $x^2$ is the set of non-negative real numbers. | Projektis lubatud sünonüümid; esmakordsel tutvustamisel kasuta kuju „muutumispiirkond ehk väärtuste hulk”. |
| Funktsioonid | sihthulk | codomain | Funktsiooni sihthulk võib olla tegelikust väärtuste hulgast suurem. | The codomain of a function may be larger than its actual range. | Sihthulk antakse funktsiooni kirjelduses ette; muutumispiirkond sisaldab tegelikult saadavaid väärtusi. |
| Funktsioonid | funktsiooni nullkoht | zero of a function | Funktsiooni $f(x)=x-2$ nullkoht on $x=2$. | The zero of $f(x)=x-2$ is $x=2$. | Nullkoht on arv $x$, mille korral $f(x)=0$; graafiku lõikepunkt $x$-teljega on punkt $(x;0)$. |
| Funktsioonid | funktsiooni graafik | graph of a function | Funktsiooni graafik koosneb punktidest $(x;f(x))$. | The graph of a function consists of the points $(x,f(x))$. | |
| Funktsioonid | sirge tõus | slope | Sirge tõus näitab, kui palju muutub $y$, kui $x$ suureneb ühe võrra. | The slope shows how much $y$ changes when $x$ increases by one. | Projekti põhitermin; „tõusukordaja” võib esineda välises allikas, „tõusutegurit” õpiku tavatekstis ei kasutata. |
| Funktsioonid | algordinaat | y-intercept; y-intercept value | Sirge $y=2x+3$ algordinaat on $3$ ja lõikepunkt $y$-teljega on $(0;3)$. | The y-intercept value of the line $y=2x+3$ is $3$, and its y-intercept point is $(0,3)$. | Algordinaat on arv $b$; lõikepunkt $y$-teljega on punkt $(0;b)$. |
| Funktsioonid | lineaarfunktsioon | linear function | Funktsiooni $y=2x-1$ graafik on sirge. | The graph of the linear function $y=2x-1$ is a straight line. | Ingliskeelses käsitluses võib linear function tähendada kitsamalt kuju $y=kx$. |
| Funktsioonid | ruutfunktsioon | quadratic function | Funktsioon $f(x)=x^2-4$ on ruutfunktsioon. | The function $f(x)=x^2-4$ is quadratic. | |
| Funktsioonid | parabool | parabola | Ruutfunktsiooni graafik on parabool. | The graph of a quadratic function is a parabola. | |
| Funktsioonid | parabooli haripunkt; parabooli tipp | vertex of a parabola | Parabooli haripunkt ehk tipp on sümmeetriateljel asuv parabooli madalaim või kõrgeim punkt. | The vertex is the lowest or highest point of a parabola and lies on its axis of symmetry. | „Parabooli haripunkt” on põhitermin; esmatutvustusel võib lisada rööptermini „parabooli tipp”. |
| Funktsioonid | sümmeetriatelg | axis of symmetry | Parabooli sümmeetriatelg läbib haripunkti. | The axis of symmetry passes through the vertex. | |
| Funktsioonid | pöördvõrdeline seos | inverse proportionality | Sama töö korral on töötajate arv ja tööaeg ligikaudu pöördvõrdelised. | For a fixed job, the number of workers and the time required are approximately inversely proportional. | |
| Funktsioonid | eksponentfunktsioon | exponential function | Eksponentfunktsioonis on muutuja astendajas. | In an exponential function, the variable appears in the exponent. | |
| Funktsioonid | logaritm | logarithm | Logaritm vastab küsimusele, millisesse astmesse tuleb alus tõsta. | A logarithm answers the question of what exponent the base must be raised to. | |
| Geomeetria | punkt | point | Punkt $A$ märgib tasandil kindlat asukohta. | Point $A$ marks a specific location in the plane. | |
| Geomeetria | sirge | line | Läbi kahe erineva punkti kulgeb täpselt üks sirge. | Exactly one line passes through two distinct points. | |
| Geomeetria | kiir | ray | Kiirel on alguspunkt, kuid ei ole lõpp-punkti. | A ray has an initial point but no endpoint. | |
| Geomeetria | lõik | line segment | Lõigu pikkus on selle otspunktide vaheline kaugus. | The length of a line segment is the distance between its endpoints. | |
| Geomeetria | nurk | angle | Nurga haarad lähtuvad samast tipust. | The arms of an angle start at the same vertex. | Inglise keeles sides või rays. |
| Geomeetria | täisnurk | right angle | Täisnurga suurus on $90^\circ$. | A right angle measures $90^\circ$. | |
| Geomeetria | teravnurk | acute angle | Teravnurk on väiksem kui $90^\circ$. | An acute angle is less than $90^\circ$. | |
| Geomeetria | nürinurk | obtuse angle | Nürinurk on suurem kui $90^\circ$, kuid väiksem kui $180^\circ$. | An obtuse angle is greater than $90^\circ$ but less than $180^\circ$. | |
| Geomeetria | kaatet | leg of a right triangle | Täisnurkse kolmnurga kaatetid moodustavad täisnurga. | The legs of a right triangle form the right angle. | Inglise vaste cathetus on olemas, kuid koolikeeles on loomulikum leg. |
| Geomeetria | hüpotenuus | hypotenuse | Hüpotenuus asub täisnurga vastas. | The hypotenuse lies opposite the right angle. | |
| Geomeetria | lähiskaatet | adjacent leg | Nurga $\alpha$ lähiskaatet puudutab vaadeldavat teravnurka. | The adjacent leg touches the acute angle being considered. | |
| Geomeetria | vastaskaatet | opposite leg | Nurga $\alpha$ vastaskaatet asub nurga vastas. | The opposite leg lies across from the angle $\alpha$. | |
| Geomeetria | ümbermõõt | perimeter | Ristküliku ümbermõõt on kõigi külgede pikkuste summa. | The perimeter of a rectangle is the sum of its side lengths. | |
| Geomeetria | pindala | area | Ristküliku pindala on pikkuse ja laiuse korrutis. | The area of a rectangle is the product of its length and width. | |
| Geomeetria | ruumala | volume | Risttahuka ruumala on kolme mõõtme korrutis. | The volume of a rectangular prism is the product of its three dimensions. | |
| Geomeetria | ringjoon | circle | Ringjoone kõik punktid on keskpunktist sama kaugel. | Every point on a circle is the same distance from its centre. | Eesti „ring” tähendab ketast, mitte ainult piiri. |
| Geomeetria | ring | disk | Ring sisaldab ringjoont ja selle sisemust. | A disk contains the circle and its interior. | Inglise koolikeeles kasutatakse sageli circle ka täidetud kujundi kohta. |
| Geomeetria | raadius | radius | Raadius ühendab ringjoone keskpunkti ringjoone punktiga. | A radius joins the centre of a circle to a point on the circle. | |
| Geomeetria | diameeter | diameter | Diameetri pikkus on kaks raadiust. | The diameter is twice the radius. | |
| Geomeetria | kõõl | chord | Kõõl ühendab ringjoone kaht punkti. | A chord joins two points on a circle. | |
| Geomeetria | puutuja | tangent line | Ringjoone puutuja on puutepunkti tõmmatud raadiusega risti. | A tangent line to a circle is perpendicular to the radius at the point of contact. | Inglise vaste „tangent line” eristab sirget tangensfunktsioonist. |
| Vektorid | vektor | vector | Vektoril on pikkus ja suund. | A vector has magnitude and direction. | |
| Vektorid | vektori pikkus | magnitude of a vector | Vektori $(3;4)$ pikkus on $5$. | The magnitude of the vector $(3,4)$ is $5$. | |
| Vektorid | vektori komponent | component of a vector | Vektori $(2;-1)$ esimene komponent on $2$. | The first component of the vector $(2,-1)$ is $2$. | |
| Vektorid | vektorite summa | vector sum | Vektorite summa saab leida komponendikaupa. | A vector sum can be found component by component. | |
| Vektorid | skalaarkorrutis | dot product; scalar product | Kahe ristuva vektori skalaarkorrutis on $0$. | The dot product of two perpendicular vectors is $0$. | Projekti põhitermin; tehte tulemus on arv ehk skalaar. |
| Vektorid | nullvektor | zero vector | Nullvektori kõik komponendid ja pikkus on nullid. | All components and the magnitude of the zero vector are zero. | Nullvektoril ei ole kindlat suunda. |
| Vektorid | vastandvektor | opposite vector; negative vector | Vektori $(2;-3)$ vastandvektor on $(-2;3)$. | The negative of the vector $(2,-3)$ is $(-2,3)$. | Vastandvektoril on sama pikkus ja vastupidine suund. |
| Vektorid | vektorite vahe | vector difference | Vektorite vahe $\vec a-\vec b$ on summa $\vec a+(-\vec b)$. | The vector difference $\vec a-\vec b$ is the sum $\vec a+(-\vec b)$. | |
| Vektorid | vektori korrutamine arvuga | scalar multiplication | Arvuga $2$ korrutamine kahekordistab mittenullvektori pikkuse. | Scalar multiplication by $2$ doubles the magnitude of a nonzero vector. | Negatiivne arv pöörab ka vektori suuna. |
| Vektorid | kollineaarsed vektorid | collinear vectors | Vektorid $\vec a$ ja $\vec b$ on kollineaarsed, kui $\vec b=k\vec a$. | Vectors $\vec a$ and $\vec b$ are collinear if $\vec b=k\vec a$. | |
| Vektorid | vektorite vaheline nurk | angle between vectors | Kahe samasuunalise mittenullvektori vaheline nurk on $0^\circ$. | The angle between two nonzero vectors pointing in the same direction is $0^\circ$. | Nurk valitakse vahemikust $0^\circ$ kuni $180^\circ$. |
| Trigonomeetria | siinus | sine | Täisnurkses kolmnurgas on $\sin\alpha=a/c$. | In a right triangle, $\sin\alpha=a/c$. | |
| Trigonomeetria | koosinus | cosine | Täisnurkses kolmnurgas on $\cos\alpha=b/c$. | In a right triangle, $\cos\alpha=b/c$. | |
| Trigonomeetria | tangens | tangent | Täisnurkses kolmnurgas on $\tan\alpha=a/b$. | In a right triangle, $\tan\alpha=a/b$. | Trigonomeetrilise funktsiooni tähis on $\tan$. |
| Trigonomeetria | radiaan | radian | Täispööre on $2\pi$ radiaani. | A full turn is $2\pi$ radians. | |
| Trigonomeetria | ühikring | unit circle | Ühikringi raadius on $1$ ning punkti koordinaadid on $(\cos\alpha;\sin\alpha)$. | The unit circle has radius $1$, and the coordinates of a point on it are $(\cos\alpha,\sin\alpha)$. | |
| Trigonomeetria | periood | period | Siinus- ja koosinusfunktsiooni periood on $2\pi$. | The period of the sine and cosine functions is $2\pi$. | Periood näitab, millise argumendisammu järel funktsiooni väärtused korduvad. |
| Trigonomeetria | amplituud | amplitude | Funktsiooni $y=3\sin x$ amplituud on $3$. | The amplitude of $y=3\sin x$ is $3$. | Amplituud on keskjoonest suurima kõrvalekalde absoluutväärtus. |
| Trigonomeetria | trigonomeetriline võrrand | trigonometric equation | Võrrandil $\sin x=0$ on perioodilisuse tõttu lõpmata palju lahendeid. | The trigonometric equation $\sin x=0$ has infinitely many solutions because of periodicity. | |
| Trigonomeetria | siinusteoreem | law of sines | Siinusteoreemi järgi on $a/\sin A=b/\sin B$. | By the law of sines, $a/\sin A=b/\sin B$. | Seob kolmnurga küljed nende vastasnurkade siinustega. |
| Trigonomeetria | koosinusteoreem | law of cosines | Koosinusteoreemi järgi on $c^2=a^2+b^2-2ab\cos C$. | By the law of cosines, $c^2=a^2+b^2-2ab\cos C$. | Pythagorase teoreem on selle erijuht, kui $C=90^\circ$. |
| Andmed | andmed | data | Diagramm aitab andmeid võrrelda. | A chart helps compare data. | Inglise data võib olla mitmuse või kogunimetuse rollis. |
| Andmed | aritmeetiline keskmine | arithmetic mean | Arvude $2$, $4$ ja $6$ aritmeetiline keskmine on $4$. | The arithmetic mean of $2$, $4$, and $6$ is $4$. | |
| Andmed | mediaan | median | Järjestatud andmestiku mediaan on keskmine väärtus. | The median is the middle value of an ordered data set. | Paarisarvu vaatluste korral kasutatakse kahe keskmise aritmeetilist keskmist. |
| Andmed | mood | mode | Mood on andmestikus kõige sagedamini esinev väärtus. | The mode is the most frequent value in a data set. | |
| Andmed | sagedus | frequency | Väärtuse sagedus näitab, mitu korda see esineb. | The frequency shows how many times a value occurs. | |
| Andmed | suhteline sagedus | relative frequency | Suhteline sagedus on sageduse ja vaatluste arvu jagatis. | Relative frequency is the frequency divided by the number of observations. | |
| Andmed | standardhälve | standard deviation | Väike standardhälve näitab, et väärtused paiknevad keskmise lähedal. | A small standard deviation indicates that values lie close to the mean. | |
| Andmed | hajuvusdiagramm | scatter plot | Hajuvusdiagramm näitab kahe arvulise tunnuse väärtuspaare punktidena. | A scatter plot shows paired values of two numerical variables as points. | Projekti põhitermin kahe arvulise tunnuse seose kujutamisel. |
| Andmed | regressioonisirge | regression line | Regressioonisirge kirjeldab hajuvusdiagrammil tunnuste lineaarset seost. | A regression line describes the linear relationship between variables in a scatter plot. | Exceli kasutajaliides nimetab vastavat lisatavat elementi trendijooneks; formaalses statistika käsitluses kasutame „regressioonisirget”. |
| Andmed | andmestik | data set | Andmestik $2; 3; 3; 7$ sisaldab nelja vaatlust. | The data set $2, 3, 3, 7$ contains four observations. | |
| Andmed | tulpdiagramm | bar chart | Tulpdiagramm sobib rühmade suuruste võrdlemiseks. | A bar chart is suitable for comparing the sizes of categories. | Tulpade vahel on vahed; histogrammil tavaliselt mitte. |
| Andmed | joondiagramm | line chart | Joondiagramm näitab hästi väärtuse muutumist ajas. | A line chart shows changes in a value over time clearly. | Erista funktsiooni graafikust konteksti abil. |
| Andmed | sektordiagramm | pie chart | Sektordiagramm kujutab terviku jagunemist osadeks. | A pie chart represents how a whole is divided into parts. | Osakaalude summa peab olema üks tervik. |
| Andmed | histogramm | histogram | Histogramm rühmitab arvandmed vahemikesse. | A histogram groups numerical data into intervals. | Tulpade pindala või kõrgus kirjeldab sagedust vastavalt valitud skaalale. |
| Andmed | ulatus | range | Andmete $3; 4; 8; 10$ ulatus on $10-3=7$. | The range of the data $3, 4, 8, 10$ is $10-3=7$. | Erista funktsiooni muutumispiirkonnast. |
| Andmed | dispersioon | variance | Dispersioon mõõdab väärtuste ruutkeskmist hälvet keskmisest. | Variance measures the mean squared deviation from the mean. | Standardhälve on dispersiooni ruutjuur. |
| Andmed | kvartiil | quartile | Alumisest kvartiilist väiksemaks jääb ligikaudu veerand järjestatud andmetest. | Approximately one quarter of the ordered data lie below the lower quartile. | Kvartiili leidmise täpne kokkulepe tuleb andmestiku juures märkida. |
| Andmed | karpdiagramm | box plot | Karpdiagramm näitab mediaani, kvartiile ja vurre; erindid võib märkida eraldi punktidena. | A box plot shows the median, quartiles, and whiskers; outliers may be plotted as separate points. | Vurrude otspunktide kokkulepe tuleb märkida, sest need ei pruugi olla andmestiku miinimum ja maksimum. |
| Andmed | korrelatsioon | correlation | Positiivse korrelatsiooni korral kalduvad tunnused koos suurenema. | With positive correlation, the variables tend to increase together. | Korrelatsioon üksi ei tõesta põhjuslikku seost. |
| Andmed | korrelatsioonikordaja | correlation coefficient | Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus jääb vahemikku $[-1;1]$. | A linear correlation coefficient lies in the interval $[-1,1]$. | Märk näitab suunda ja absoluutväärtus lineaarse seose tugevust. |
| Andmed | valim | sample | Valim on üldkogumist uurimiseks valitud objektide või vaatluste hulk. | A sample is a set of objects or observations selected from a population for study. | Erista tõenäosuse elementaarsündmuste ruumist. |
| Andmed | üldkogum | population | Üldkogum on kogu rühm, mille kohta soovitakse järeldust teha. | A population is the entire group about which an inference is to be made. | |
| Andmed | usaldusvahemik | confidence interval | Usaldusvahemik annab valimi põhjal üldkogumi tunnusele mõistliku väärtuspiirkonna. | A confidence interval gives a plausible range of values for a population parameter based on a sample. | See ei ole kindel lubadus, et üks fikseeritud parameeter on juhuslik. |
| Andmed | statistiline järeldus | statistical inference | Statistiline järeldus kasutab valimit üldkogumi kohta hinnangu tegemiseks. | Statistical inference uses a sample to draw conclusions about a population. | Järelduse kvaliteet sõltub valimi esinduslikkusest ja mudeli eeldustest. |
| Tõenäosus | tõenäosus | probability | Kindla sündmuse tõenäosus on $1$. | The probability of a certain event is $1$. | |
| Tõenäosus | sündmus | event | Täringuviskel on paarisarvu saamine sündmus. | Rolling an even number is an event. | |
| Tõenäosus | elementaarsündmuste ruum | sample space | Täringuviske elementaarsündmuste ruum on $\{1; 2; 3; 4; 5; 6\}$. | The sample space of a die roll is $\{1, 2, 3, 4, 5, 6\}$. | Formaalne termin; esmasel õpetamisel selgita seda kui kõigi võimalike tulemuste või juhtude hulka. |
| Tõenäosus | klassikaline tõenäosus | classical probability | Võrdvõimalike tulemuste korral on tõenäosus soodsate ja kõigi võimalike tulemuste arvude jagatis. | For equally likely outcomes, classical probability is the number of favourable outcomes divided by the number of all possible outcomes. | |
| Tõenäosus | vastandsündmus | complementary event | Sündmuse $A$ vastandsündmus toimub täpselt siis, kui $A$ ei toimu. | The complementary event of $A$ occurs exactly when $A$ does not occur. | Kehtib $P(A^c)=1-P(A)$. |
| Tõenäosus | sõltumatud sündmused | independent events | Kahe sõltumatu sündmuse korral ei muuda ühe toimumine teise tõenäosust. | For two independent events, the occurrence of one does not change the probability of the other. | Siis $P(A\cap B)=P(A)P(B)$. |
| Tõenäosus | tinglik tõenäosus | conditional probability | Tinglik tõenäosus $P(A\mid B)$ arvestab teadmist, et sündmus $B$ on toimunud. | The conditional probability $P(A\mid B)$ accounts for the knowledge that event $B$ has occurred. | |
| Tõenäosus | juhuslik suurus | random variable | Juhuslik suurus seab igale katse tulemusele vastavusse arvu. | A random variable assigns a numerical value to every outcome of an experiment. | |
| Tõenäosus | tõenäosusjaotus | probability distribution | Tõenäosusjaotus kirjeldab juhusliku suuruse võimalikke väärtusi ja nende tõenäosusi. | A probability distribution describes the possible values of a random variable and their probabilities. | Diskreetse jaotuse tõenäosuste summa on $1$. |
| Analüüs | piirväärtus | limit | Funktsiooni piirväärtus kirjeldab käitumist mingi koha lähedal. | A limit describes the behaviour of a function near a given point. | |
| Analüüs | tuletis | derivative | Tuletis näitab funktsiooni hetkelist muutumiskiirust. | The derivative gives the instantaneous rate of change of a function. | |
| Analüüs | muutumiskiirus | rate of change | Sirge tõus on lineaarfunktsiooni muutumiskiirus. | The slope is the rate of change of a linear function. | Projekti läbiv vaste ka siis, kui sõltumatu muutuja ei ole aeg. |
| Analüüs | algfunktsioon | antiderivative | Funktsioon $F$ on funktsiooni $f$ algfunktsioon, kui $F'=f$. | The function $F$ is an antiderivative of $f$ if $F'=f$. | |
| Analüüs | määramata integraal | indefinite integral | Määramata integraal tähistab kõigi algfunktsioonide peret. | An indefinite integral represents a family of antiderivatives. | |
| Analüüs | määratud integraal | definite integral | Määratud integraalil on alumine ja ülemine raja. | A definite integral has a lower and an upper limit of integration. | |
| Analüüs | integraalialune funktsioon | integrand | Avaldises $\int_a^b f(x)\,dx$ on $f(x)$ integraalialune funktsioon. | In $\int_a^b f(x)\,dx$, $f(x)$ is the integrand. | Ei ole sama mis „integreeritav funktsioon”: viimane kirjeldab funktsiooni omadust. |
| Analüüs | jada | sequence | Jada seab igale naturaalarvulisele järjekorranumbrile vastavusse ühe liikme. | A sequence assigns one term to each natural-number index. | |
| Analüüs | jada üldliige | general term of a sequence | Valem $a_n=2n+1$ annab jada üldliikme. | The formula $a_n=2n+1$ gives the general term of the sequence. | |
| Analüüs | aritmeetiline jada | arithmetic sequence | Aritmeetilise jada järjestikuste liikmete vahe on konstantne. | Consecutive terms of an arithmetic sequence have a constant difference. | |
| Analüüs | geomeetriline jada | geometric sequence | Geomeetrilise jada järjestikuste liikmete jagatis on konstantne. | Consecutive terms of a geometric sequence have a constant ratio. | Jagatis eeldab, et eelmine liige ei ole null. |
| Analüüs | lõpmatu geomeetrilise jada summa | sum of an infinite geometric series | Kui $\lvert q\rvert<1$, siis lõpmatu geomeetrilise jada summa on $\frac{a_1}{1-q}$. | If $\lvert q\rvert<1$, the sum of an infinite geometric series is $\frac{a_1}{1-q}$. | |
| Analüüs | teine tuletis | second derivative | Teine tuletis $f''$ kirjeldab esimese tuletise muutumist. | The second derivative $f''$ describes how the first derivative changes. | |
| Analüüs | kriitiline punkt | critical point | Kriitilises punktis on tuletis null või tuletis ei eksisteeri. | At a critical point, the derivative is zero or does not exist. | Kriitiline punkt on ekstreemumi kandidaat, mitte automaatselt ekstreemum. |
| Analüüs | ekstreemum | extremum | Funktsiooni ekstreemum võib olla lokaalne maksimum või lokaalne miinimum. | An extremum of a function may be a local maximum or a local minimum. | |
| Analüüs | lokaalne maksimum | local maximum | Lokaalse maksimumi lähedal ei ole funktsiooni väärtused sellest suuremad. | Near a local maximum, the function values are not greater than it. | |
| Analüüs | lokaalne miinimum | local minimum | Lokaalse miinimumi lähedal ei ole funktsiooni väärtused sellest väiksemad. | Near a local minimum, the function values are not smaller than it. | |
| Analüüs | käänupunkt | inflection point | Käänupunktis muutub graafiku kõveruse suund. | At an inflection point, the direction of concavity changes. | Tingimus $f''(x)=0$ annab ainult kandidaadi; vaja on märgimuutust. |
| Analüüs | funktsiooni graafiku puutuja | tangent line to a graph | Graafiku puutuja tõus kohal $x_0$ on $f'(x_0)$. | The slope of the tangent line at $x_0$ is $f'(x_0)$. | Erista ringjoone puutujast konteksti või täpsustava täiendi abil. |
| Analüüs | korrutise tuletamise reegel | product rule | Korrutise tuletis on $(fg)'=f'g+fg'$. | The derivative of a product is $(fg)'=f'g+fg'$. | |
| Analüüs | jagatise tuletamise reegel | quotient rule | Jagatise tuletis on $(f/g)'=(f'g-fg')/g^2$. | The derivative of a quotient is $(f/g)'=(f'g-fg')/g^2$. | Eeldus on $g\ne0$. |
| Analüüs | ahelreegel | chain rule | Liitfunktsiooni tuletamisel annab ahelreegel $(f(g(x)))'=f'(g(x))g'(x)$. | The chain rule gives $(f(g(x)))'=f'(g(x))g'(x)$ for a composite function. | |
| Analüüs | integraal | integral | Määratud integraal $\int_a^b f(x)\,dx$ on arv. | The definite integral $\int_a^b f(x)\,dx$ is a number. | Täpsusta kontekstis, kas mõeldakse määratud või määramata integraali. |
| Analüüs | integreerimine | integration | Integreerimine leiab määramata integraali korral algfunktsioonide pere. | For an indefinite integral, integration finds a family of antiderivatives. | |
| Analüüs | Newtoni-Leibnizi valem | fundamental theorem of calculus; Newton-Leibniz formula | Newtoni-Leibnizi valem annab $\int_a^b f(x)\,dx=F(b)-F(a)$, kui $F'=f$. | The fundamental theorem of calculus gives $\int_a^b f(x)\,dx=F(b)-F(a)$ when $F'=f$. | |
| Modelleerimine | matemaatiline mudel | mathematical model | Matemaatiline mudel kirjeldab olukorda valemi, tabeli, graafiku või simulatsiooniga. | A mathematical model describes a situation using a formula, table, graph, or simulation. | Mudel on tegelikkuse eesmärgipärane lihtsustus. |
| Modelleerimine | sisend | input | Rattalaenutuse mudeli sisend on sõidutundide arv. | The input of the bicycle rental model is the number of riding hours. | Funktsiooni formaalses käsitluses kasuta vajadusel terminit „argument”. |
| Modelleerimine | väljund | output | Rattalaenutuse mudeli väljund on arvutatud hind eurodes. | The output of the bicycle rental model is the calculated price in euros. | |
| Modelleerimine | hinnang | estimate | Enne täpset arvutust tehtud hinnang aitab märgata ebamõistlikku vastust. | An estimate made before the exact calculation helps detect an unreasonable answer. | |
| Modelleerimine | suurusjärk | order of magnitude | Arvu $980$ suurusjärk on tuhat. | The order of magnitude of $980$ is one thousand. | Koolitekstis võib selgitada küsimusega „kas vastus on umbes kümme, sada või tuhat?”. |
| Modelleerimine | ühikuanalüüs | dimensional analysis | Ühikuanalüüs näitab, et teepikkuse jagamisel kiirusega saadakse aeg. | Dimensional analysis shows that dividing distance by speed gives time. | Inglise põhitermin on dimensional analysis, mitte sõnasõnaline unit analysis. |
| Modelleerimine | lihtintress | simple interest | Lihtintressi korral arvutatakse intress ainult algsummalt. | With simple interest, interest is calculated only on the principal. | |
| Modelleerimine | liitintress | compound interest | Liitintressi korral teenib ka varem lisandunud intress uut intressi. | With compound interest, previously earned interest also earns interest. | |
| Modelleerimine | inflatsioon | inflation | Inflatsiooni tõttu väheneb sama rahasumma ostujõud. | Inflation reduces the purchasing power of the same amount of money. | |
| Modelleerimine | annuiteetmakse | annuity payment | Annuiteetlaenu perioodiline annuiteetmakse on muutumatu, kui intressimäär ei muutu. | The periodic annuity payment remains constant if the interest rate does not change. | Erista ühe perioodi makset laenu kogukulust. |
| Loogika | väide | statement | Väide on lause, millel on tõeväärtus. | A statement is a sentence that has a truth value. | |
| Loogika | teoreem | theorem | Pythagorase teoreem seob täisnurkse kolmnurga külgi. | The Pythagorean theorem relates the sides of a right triangle. | |
| Loogika | tõestus | proof | Tõestus näitab põhjendatud sammudega, miks väide kehtib. | A proof shows through justified steps why a statement is true. | |
| Loogika | eeldus | assumption | Tõestuse alguses kirjutame eeldused selgelt välja. | At the start of a proof, we state the assumptions clearly. | |
| Loogika | järeldus | conclusion | Eeldustest saadud järeldus lõpetab tõestuse. | The conclusion derived from the assumptions completes the proof. | |
| Loogika | vastunäide | counterexample | Üks vastunäide lükkab ümber üldväite. | A single counterexample disproves a universal statement. | |
| Loogika | tarvilik tingimus | necessary condition | Jaguvus kuuega on tarvilik tingimus jaguvuseks kaheteistkümnega. | Divisibility by six is a necessary condition for divisibility by twelve. | |
| Loogika | piisav tingimus | sufficient condition | Jaguvus kaheteistkümnega on piisav tingimus jaguvuseks kuuega. | Divisibility by twelve is a sufficient condition for divisibility by six. | |
| Loogika | definitsioon | definition | Definitsioon määrab mõiste tähenduse üheselt. | A definition specifies the meaning of a concept precisely. | Definitsiooni ei tõestata, kuid selle sobivust ja kooskõla saab hinnata. |
| Loogika | aksioom | axiom | Aksioom võetakse teooria lähteväitena tõestuseta omaks. | An axiom is accepted without proof as a starting statement of a theory. | |
| Loogika | implikatsioon | implication | Implikatsioon $P\Rightarrow Q$ tähendab „kui $P$, siis $Q$”. | The implication $P\Rightarrow Q$ means “if $P$, then $Q$”. | Implikatsioon ei anna automaatselt vastupidist suunda. |
| Loogika | ekvivalents | equivalence | Ekvivalents $P\Leftrightarrow Q$ tähendab, et mõlemad implikatsioonisuunad kehtivad. | The equivalence $P\Leftrightarrow Q$ means that both directions of implication hold. | |
| Loogika | väite eitus | negation of a statement | Väite „kõik arvud on positiivsed” eitus on „leidub arv, mis ei ole positiivne”. | The negation of “all numbers are positive” is “there exists a number that is not positive”. | Eituses tuleb kvantor samuti õigesti muuta. |
| Loogika | otsene tõestus | direct proof | Otseses tõestuses liigutakse eeldustest põhjendatud sammudega järelduseni. | A direct proof proceeds from the assumptions to the conclusion through justified steps. | |
| Loogika | vastuväiteline tõestus | proof by contradiction | Vastuväitelises tõestuses eeldatakse järelduse eitust ja jõutakse vastuoluni. | In a proof by contradiction, the negation of the conclusion is assumed and a contradiction is derived. | |
| Loogika | matemaatiline induktsioon | mathematical induction | Matemaatiline induktsioon ühendab baassammu ja induktsioonisammu. | Mathematical induction combines a base case with an induction step. | Sobib naturaalarvust sõltuvate väidete tõestamiseks. |
| Loogika | pöördväide | converse statement | Implikatsiooni $P\Rightarrow Q$ pöördväide on $Q\Rightarrow P$. | The converse of the implication $P\Rightarrow Q$ is $Q\Rightarrow P$. | Pöördväite tõesus tuleb eraldi kontrollida. |
Selles jaotises vasteid ei leitud.
Läbiv keelevalik
Terminikasutuse püsireeglid
Neid kujusid õppematerjali põhitekstis ei kasutata. Soovitatud asendus eristab mõisteid täpsemalt või järgib projekti läbivat terminivalikut.
| Väldi õppematerjalis | Kasuta selle asemel | Põhjus |
|---|---|---|
| numbermärk | number, numbrimärk või arvutähis vastavalt tähendusele | Kuju „numbermärk” ei ole projekti termin. |
| pärismurd | lihtmurd | Kooli põhitermin on „lihtmurd”. |
| õige murd | lihtmurd | Inglise proper fraction ei tõlgita projektis sõna-sõnalt. |
| ebaõige murd | liigmurd | Kooli põhitermin on „liigmurd”. |
| määramisala | määramispiirkond | Funktsiooni sisendite hulga põhitermin on „määramispiirkond”. |
| tõusutegur | sirge tõus | Kordaja $k$ geomeetriline tähendus on sirge tõus. |
| algordinaat ehk lõikepunkt | algordinaat $b$ ja lõikepunkt $(0;b)$ | Arv ja punkt on seotud, kuid ei ole sama objekt. |
| nihutus | nihe | Projekti geomeetria põhitermin on „nihe”. |
| skalaarne korrutis | skalaarkorrutis | Tehte eestikeelne nimetus on liitsõna. |
| valimiruum | elementaarsündmuste ruum | Tõenäosuse formaalne põhitermin on „elementaarsündmuste ruum”. |
| muutuse määr | muutumiskiirus | Inglise rate of change läbiv vaste on „muutumiskiirus”. |
| ruudu täiendamine | täisruudu eraldamine | Projekti põhitermin vastab TÜ ja Teaduskooli kasutusele. |
0 avatud küsimust
Terminivalikute toimetusregister
Register säilitab kaalutud variandid ja tehtud otsused. Avatud on ainult read, mille olek ei ole „projektis otsustatud”.
| Valdkond | Variandid | Soovitus | Otsus või küsimus | Olek |
|---|---|---|---|---|
| Arvud | number; numbrimärk; arvutähis | number arvude $0$ kuni $9$ märgina | Otsus: matemaatiline väärtus on „arv”, üks kirjamärk $0$ kuni $9$ on „number” ehk „numbrimärk” ja inglise numeral formaalne vaste on „arvutähis”. Kuju „numbermärk” ei kasutata. | projektis otsustatud |
| Murrud | pärismurd; lihtmurd; õige murd | lihtmurd | Otsus: matemaatikamõistete koolisõnastiku järgi on proper fraction vaste „lihtmurd”. „Pärismurd” ja „õige murd” ei ole projekti põhiterminid. | projektis otsustatud |
| Murrud | liigmurd; ebaõige murd | liigmurd | Otsus: matemaatikamõistete koolisõnastiku järgi on improper fraction vaste „liigmurd”. | projektis otsustatud |
| Murrud | decimal; decimal number; decimal fraction | decimal; decimal number | Otsus: õppijale suunatud ingliskeelses tekstis kasutatakse arvu $0.25$ kohta eeskätt `decimal` või `decimal number`; `decimal fraction` võib tähendada ka kümne astmega nimetajaga murdu. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | väärtus kohal $x=2$; väärtus punktis $(2;f(2))$; väärtus argumendi $2$ korral | väärtus kohal $x=2$ | Otsus: „kohal” käib argumendi väärtuse kohta; „punktis” käib graafiku punkti $(x;f(x))$ kohta. Neid ei kasutata täpses tekstis sünonüümidena. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | määramispiirkond; määramisala | määramispiirkond | Otsus: õpiku põhitermin on „määramispiirkond”. „Määramisala” võib mainida ainult välise teksti rööptermini selgitamisel. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | muutumispiirkond; väärtuste hulk | muutumispiirkond ehk väärtuste hulk | Otsus: termineid kasutatakse sünonüümidena. Esmakordsel tutvustamisel nimetatakse mõlemad; neid eristatakse sihthulgast, mis võib olla tegelikust väärtuste hulgast suurem. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | tõus; tõusukordaja; tõusutegur | sirge tõus | Otsus: lineaarfunktsiooni kordaja $k$ geomeetriline tähendus on „sirge tõus”. Otsust toetavad Eesti õppekava tugimaterjalid; „tõusutegurit” projektis ei kasutata. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | algordinaat; vabaliige; lõikepunkt $y$-teljega | algordinaat arvuna, lõikepunkt punktina | Otsus: sirge võrrandis $y=kx+b$ on $b$ algordinaat; graafiku lõikepunkt $y$-teljega on $(0;b)$. Esmatutvustusel nimetatakse mõlemad, kuid neid ei ühendata sõnaga „ehk”. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | parabooli haripunkt; parabooli tipp | parabooli haripunkt | Otsus: „parabooli haripunkt” on põhitermin ja „parabooli tipp” lubatud rööptermin. Esmatutvustusel nimetatakse mõlemad; haripunkt seotakse sümmeetriatelje ning miinimumi või maksimumiga. | projektis otsustatud |
| Funktsioonid | eripunktid; graafiku iseloomulikud punktid | graafiku iseloomulikud punktid | Rakenduse lühimenüü jääb „Eripunktid”; selgituses kasutatakse kirjeldavat pealkirja „Graafiku iseloomulikud punktid”. See on kasutajaliidese valik, mitte väide terminite ametliku sünonüümsuse kohta. Nullkoht on arv, telje lõikepunkt on punkt ja sümmeetriatelg on sirge. | projektis otsustatud |
| Geomeetria | nihe; nihutus | nihe | Projektis on varem teadlikult valitud „nihe”; kontrollida, kas „nihutus” tuleb olemasolevast sisust täielikult eemaldada. | projektis otsustatud |
| Vektorid | skalaarkorrutis; skalaarne korrutis | skalaarkorrutis | Otsus: gümnaasiumi õppekava tugimaterjalide ja õppe kirjelduste järgi kasutatakse liitsõna „skalaarkorrutis”. | projektis otsustatud |
| Andmed | hajuvusdiagramm; punktdiagramm | hajuvusdiagramm | Otsus: kahe arvulise tunnuse seose kujutamisel kasutatakse põhiterminit „hajuvusdiagramm”. | projektis otsustatud |
| Andmed | regressioonisirge; trendijoon; parima sobivusega sirge | regressioonisirge | Otsus: formaalne termin on „regressioonisirge”. „Trendijoon” jääb Exceli ja teiste tööriistade kasutajaliidese nimetuseks. | projektis otsustatud |
| Tõenäosus | elementaarsündmuste ruum; valimiruum; võimalike tulemuste hulk | elementaarsündmuste ruum formaalses käsitluses | Otsus: inglise sample space formaalne vaste on „elementaarsündmuste ruum”. Varasemas või kitsamas käsitluses kasutatakse seletust „kõigi võimalike tulemuste hulk”; „valimiruum” ei ole projekti põhitermin. | projektis otsustatud |
| Analüüs | muutumiskiirus; muutuse määr | muutumiskiirus | Otsus: inglise rate of change läbiv vaste on „muutumiskiirus” ka siis, kui sõltumatu muutuja ei ole aeg. | projektis otsustatud |
| Algebra | täisruudu eraldamine; ruudu täiendamine; täisruuduks teisendamine | täisruudu eraldamine | Otsus: TÜ matemaatika ja Teaduskooli materjalide järgi on meetodi põhitermin „täisruudu eraldamine”. „Täisruuduks teisendamine” kirjeldab tegevust; „ruudu täiendamine” ei ole projekti põhitermin. | projektis otsustatud |
| Algebra ja funktsioonid | võrrandi lahend; polünoomi juur; funktsiooni nullkoht | kasutada objekti järgi, mitte sünonüümidena | Otsus: võrrandil on lahend, funktsioonil nullkoht ja polünoomil juur. Põhikoolis kasutatakse esimest kaht; „polünoomi juur” lisandub polünoomi, tegurteoreemi või juure kordsuse formaalses käsitluses. | projektis otsustatud |
| Analüüs | integraalialune funktsioon; integreeritav funktsioon; integrand | integraalialune funktsioon | Otsus: inglise integrand vaste on „integraalialune funktsioon”. „Integreeritav funktsioon” kirjeldab funktsiooni omadust ega ole selle sünonüüm. | projektis otsustatud |
Selles jaotises vasteid ei leitud.
Kuidas kirjeid hinnata?
Allikad ja kasutuspõhimõte
Terminivalikuid kontrollitakse eeskätt Abeli ja Kaasiku „Matemaatikasõnastikust”, EKI terminiallikate juhise, Eesti matemaatika õppekava ning Eestis kasutatavate kooliõpikute järgi.
Näitelause ei ole definitsioon. See näitab termini loomulikku kasutust; märkus täpsustab mõiste piire, kooliastme keelevalikut või põhjendatud sünonüümi. Ingliskeelne vaste peab kirjeldama sama mõistet, mitte olema üksnes sõnasõnaline tõlge.