Üldvaade Õppija vaade Õpetaja vaade Õpetaja ja toetaja vaade Mitme rolli juhend
I klassi matemaatika materjalid Arvud, mõõtmine, kujundid ja lihtne tabel

Mitu õuna on korvis? Kui vana sa oled? Kui pikk või raske on su koolikott? Arvud aitavad meil seda teada saada. Hakkame loendama ja mõõtma!

Materjali kohta

Mida klassi materjalidest leiad?

Õpid arve lugema, järjestama ja kasutama lihtsates liitmise ning lahutamise olukordades. I klassi peatükid algavad päris esemetest ja piltidest: loendad, võrdled, mõõdad, tunned kujundeid ning korrastad väikeseid andmeid tabelisse.

Kuidas materjale kasutada?
  1. Liigu peatükkides järjest: iga uus teema kasutab varasemaid mõisteid ja võtteid.
  2. Kui peatükk tundub raske, vaata esmalt eeldusi, näidet ja tüüpviga; alles siis mine harjutuste juurde.
  3. Tee enne rakendusülesandeid lihtne kontroll. Kui see ei lähe kindlalt, korda mõistet ja lahendatud näidet.
  4. Lõpeta teema vastuse mõistlikkuse kontrolliga: kas ühik, märk, suurusjärk ja sõnaline vastus sobivad?
Õppijale Proovi enne alustamist

Tee need kolm lühikest ülesannet ilma peatüki näidet vaatamata.

  1. Näita laual või sõrmedel seitset eset ja loenda need ükshaaval.
  2. Vaata kahte väikest esemete rühma ja näita, kummas on rohkem.
  3. Jätka mustrit: ring, ruut, ring, ruut, ...

Alusta siit. Kui saad vähemalt kaks tegevust rahulikult teha, alusta arvude ja loendamise peatükist.

Korda enne. Kui loendamine või hulkade võrdlemine on veel ebakindel, tee esimesed tegevused koos täiskasvanuga päris esemete abil.

Lapsevanemale

Selles klassis kinnistuvad eelkõige loendamine, arvude võrdlemine, arvude järjestamine ning lihtne liitmine ja lahutamine.

Need oskused ehitavad edasi teemat: arv kui hulk, arv kui järjekord, tehte valimine, lihtne mõõtmine, kujundite omadused ja loendustabel.

Harjutamisrütm. Harjuta 5–10 minutit korraga ühe tegevusega: loenda esemeid, võrdle hulki või jutusta üks liitmise või lahutamise lugu.

Kui mõiste on ebaselge. Kui arv või tehe jääb arusaamatuks, lase lapsel olukord esemete, sõrmede või joonisega näidata ja oma sõnadega kirjeldada.

Kui tekib arvutusviga. Kui vastus läheb valesti, ära ütle õiget arvu; palu hulk uuesti loendada või moodustada see teisel viisil.

Kui koormus läheb suureks. Kui tähelepanu hajub või sama viga kordub kaks korda, lõpeta arvutamine ning tule hiljem tagasi ühe lihtsama esemelise ülesandega.

Vaata selle klassi võimalikke eksimusi teemade kaupa.

Õpetajale

Eelteadmiste lühikontrolli sisu: loendamine, arvude võrdlemine, arvude järjestamine ning lihtne liitmine ja lahutamine.

Stardiülesanne. Palu õppijal loendada kaheksa eset, moodustada neist kaks eri hulka ning jutustada, mis muutub, kui ühest hulgast kaks eset ära võtta.

Diagnostilised küsimused. Küsi: „Kas viimane öeldud arv näitab kogu hulka?”, „Miks valid liitmise või lahutamise?” ja „Kuidas saad vastust esemetega kontrollida?”

Edasiliikumise kriteerium. Liigu edasi, kui õppija loendab hulga eksimata, valib lihtsas loos sobiva tehte ja selgitab vastust eseme, pildi või lausega.

Lisaväljakutse. Palu õppijal esitada sama arv kahel eri viisil ning koostada kaaslasele üks liitmise või lahutamise lugu.

Ava klassi eksimuste kaart harjutuste kavandamiseks.

Soovituslik järjestus
  1. Arvud ja loendamine: loe, võrdle ja järjesta arve 0 kuni 20.
  2. Liitmine ja lahutamine: seosta tehe pildi, esemete ja lühikese jutuga.
  3. Mõõtmine: võrdle pikkust, aega, hulka ja raha väga lihtsates olukordades.
  4. Kujundid ja mustrid: tunne ringi, kolmnurka, ruutu ja ristkülikut ning jätka lihtsat mustrit.
  5. Lihtne tabel: loenda esemeid, leia suurim ja väikseim rühm ning vasta täpselt küsimusele.
  6. Harjutusleht: lahenda klassikohased segamini ülesanded.
  7. Kordamine: ütle oma sõnadega, kas ülesandes tuleb liita, lahutada, võrrelda või mõõta.
Õppekava seos
Kinnistab
loendamine, arvude võrdlemine, arvude järjestamine ning lihtne liitmine ja lahutamine
Ehitab
arv kui hulk, arv kui järjekord, tehte valimine, lihtne mõõtmine, kujundite omadused ja loendustabel
Valmistab ette
II klassi suuremad arvud, tekstülesanded, mõõtühikute kindlam kasutamine ja kujundite kirjeldamine

I klass: arvud ja tehted

Enne alustamist1. klass · raskus 1/5

Mõiste

Arv ütleb, mitu eset on, või näitab kohta reas. Arv 0 tähendab, et ühtegi eset ei ole. I klassis loendame ja võrdleme arve ning liidame ja lahutame peamiselt 20 piires.

Eeldus: oskad päris esemeid ükshaaval loendada. Kui arvumärk pole veel tuttav, ütle arv kõigepealt sõnaga.

Arvus 14 on üks kümneline ja neli ühelist:

$$14=10+4.$$

Neliteist täppi kümnelise ja ühelistena
Arv 14 koosneb ühest kümnelisest ja neljast üksikust täpist.

Arvteljel on paremal asuv arv suurem. Märgid $<$, $>$ ja $=$ aitavad arve võrrelda. Liitmisel tuleb midagi juurde, lahutamisel võetakse ära või leitakse vahe.

Arvud sajani

Loeme kümne kaupa: 10, 20, 30, 40, 50, 60, 70, 80, 90, 100. Kümme kümnelist on sada.

Arvus 47 on 4 kümnelist ja 7 ühelist: $47=40+7$. Loeme: „nelikümmend seitse”. Sõnadega „kuuskümmend kaks” kirjutame arvuna 62.

Loendades tuleb pärast 59 arv 60 ja seejärel 61. Pärast 99 tuleb 100. Võrdlemisel vaatame esmalt kümnelisi: $47<62$. Kui kümnelisi on võrdselt, võrdleme ühelisi: $47<49$.

Kui vajad abi

Pane lauale sama palju nööpe või klotse kui ülesandes. Liiguta neid ükshaaval ja ütle iga samm valjusti.

Õpetaja lisasoovitused

Lase lapsel näidata sama arvu esemete, sõrmede, arvumärgi ja arvtelje punktina. Vaheta esitusviisi enne arvuvalla suurendamist.

Näide

Karbis on 8 pliiatsit. Õpetaja lisab 5 pliiatsit. Esmalt täidame kümne: 8 juurde läheb 2 ja järele jääb 3.

$$8+5=8+2+3=13.$$

Arvus 13 on üks kümneline ja kolm ühelist. Kontrolliks loendame tulemuse või lahutame lisatud pliiatsid: $13-5=8$.

Vastus: karbis on 13 pliiatsit.

Kolm kümnelist ja kaks kümnelist annavad viis kümnelist:

$$30+20=50.$$

Seitsmest kümnelisest nelja eemaldamisel jääb kolm kümnelist: $70-40=30$.

Võimalikud eksimused

Tüüpviga on alustada loendamist nullist, kuigi esimene ese tähendab arvu 1. Teine viga on võrrelda numbrimärkide kuju, mitte koguseid. Kui kahtled, tee mõlema arvu juurde täpid.

Liitmisel kontrolli, et tulemus suureneks. Lahutamisel ei saa alles jääda rohkem esemeid kui alguses, kui midagi juurde ei tulnud.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Kirjuta arv, mis tuleb pärast arvu 9.
  2. Kumb on suurem: 7 või 12?
  3. Arvuta $6+3$.
  4. Kirjuta arvuna „kaheksakümmend kolm” ning ütle, mitu kümnelist ja ühelist selles on.
  5. Jätka loendamist: 68, 69, ..., ..., ... . Milline arv tuleb pärast 99?

Rakendus

  1. Laual on 11 klotsi. Võta 4 ära. Mitu jääb?
  2. Kirjuta arv 16 kümnelise ja ühelistena.
  3. Mari on reas viies. Jüri on kohe tema järel. Mitmes on Jüri?
  4. Arvuta $40+30$ ja $90-50$. Selgita kümneliste abil.

Mõtlemisülesanne

  1. Leia kaks arvu, mille summa on 10.
  2. Kas $9-3$ on suurem, väiksem või võrdne arvuga 5?
  3. Koosta lühike jutt tehte $7+4$ kohta.

Vastused

  1. 10.
  2. 12, sest see asub arvteljel 7-st paremal.
  3. 9.
  4. 83: 8 kümnelist ja 3 ühelist.
  5. 70, 71, 72. Pärast 99 tuleb 100.
  6. 7 klotsi, sest $11-4=7$.
  7. 1 kümneline ja 6 ühelist: $16=10+6$.
  8. Kuues.
  9. 70 ja 40: $4+3=7$ kümnelist ning $9-5=4$ kümnelist.
  10. Näiteks 4 ja 6. Sobivaid paare on veel.
  11. Suurem, sest $9-3=6$ ja $6>5$.
  12. Näiteks: 7 lapsega liitus 4 last, kokku sai 11 last.
Lapsevanemale

Loenda kodus koos lapsega väikseid esemeid ja küsi: „Kuidas sa kontrollid?” Kui vastus ei sobi, palu lapsel hulk uuesti esemete või pildiga näidata; ära ütle õiget arvu ette.

Seosed

Arvude loendamine on mõõtmise ja lihtsa tabeli alus. II klassis jätkame sajani arvutamist; siin õpitud kümnelised aitavad järgmisi tehteid mõista.

I klass: mõõtmise algus

Enne alustamist1. klass · raskus 1/5

Mõiste

Mõõtmine aitab vastata küsimustele „kui pikk?”, „kui raske?”, „kui palju maksab?” ja „mis kell?”. Kõigepealt võrdleme: pikem või lühem, raskem või kergem, varem või hiljem.

Eeldus: oskad loendada vähemalt 20-ni ja võrrelda kahte arvu.

Pikkust mõõdame näiteks sentimeetrites. Mõõtmist alustame joonlaua nullmärgist. Arv üksi ei ole täielik vastus: 8 võib tähendada 8 cm, 8 eurot või kella kaheksat.

Kahe pikkuse võrdlus
Ühise nullpunktiga lõigud näitavad, et kaheksa sentimeetrit on pikem kui viis sentimeetrit.
Küsimus Sobiv vastus
kui pikk? 7 cm
kui palju maksab? 3 eurot
mis kell? kell 9
Kui vajad abi

Ütle kõigepealt, mida mõõdad. Seejärel vali arv ja lisa vastusele õige ühik või sõna.

Õpetaja lisasoovitused

Anna sama arvu juurde erinevad ühikud, näiteks 5 cm ja 5 eurot. Laps peab selgitama, miks arv on sama, aga tähendus erineb.

Näide

Sinine pael on 6 cm pikk. Punane pael on 3 cm pikem. Leiame punase paela pikkuse:

$$6+3=9\text{ cm}.$$

Kontroll: 9 on suurem kui 6, seega sobib vastus sõnaga „pikem”. Kui asetame paelad sama alguspunktiga kõrvuti, ulatub punane pael 3 cm kaugemale.

Vastus: punane pael on 9 cm pikk.

Võimalikud eksimused

Tüüpviga on alustada mõõtmist joonlaua servast, kuigi nullmärk on veidi eemal. Teine viga on jätta ühik kirjutamata.

Kella ja raha puhul vaata küsimust: kell 5 ei tähenda 5 eurot. Võrdlemisel peavad mõlemad suurused kirjeldama sama asja.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Kumb on pikem: 4 cm või 7 cm?
  2. Lisa sobiv ühik: pliiatsi pikkus on 12 __.
  3. Mitu eurot on kokku: 2 eurot ja 3 eurot?

Rakendus

  1. Raamat on 8 cm lai ja vihik 2 cm laiem. Kui lai on vihik?
  2. Tund algab kell 9 ja järgmine tegevus kell 10. Kumb toimub varem?
  3. Üks õun kaalub vähem kui arbuus. Kumb on raskem?

Mõtlemisülesanne

  1. Nimeta ese, mille pikkust oleks mõistlik mõõta sentimeetrites.
  2. Karbi sisekülg on 8 cm pikk. Kas 10 cm pikkune pael mahub karpi sirgelt piki seda külge? Põhjenda.
  3. Joonista kaks lõiku nii, et teine oleks esimesest 2 cm pikem.

Vastused

  1. 7 cm.
  2. cm.
  3. 5 eurot.
  4. 10 cm, sest $8+2=10$.
  5. Kell 9 toimub varem.
  6. Arbuus on raskem.
  7. Näiteks pliiats või kustutuskumm.
  8. Ei mahu sirgelt, sest $10>8$.
  9. Kontrolli joonlauaga, et pikkuste vahe oleks 2 cm.

Seosed

Mõõtmises kasutad arve koos tähendusega. II klassis lisandub rohkem mõõtühikuid ja lihtsaid teisendusi.

I klass: kujundid ja mustrid

Enne alustamist1. klass · raskus 1/5

Mõiste

Kujundit tunneme kuju järgi. Ring on ümmargune. Kolmnurgal on 3 külge ja 3 tippu. Ruudul on 4 ühepikkust külge. Ristkülikul on samuti 4 külge, kuid kõik küljed ei pea olema ühepikkused.

Eeldus: oskad loendada vähemalt neljani ja märgata, kas kaks eset on samasugused või erinevad.

Neli põhikujundit
Ring, kolmnurk, ruut ja ristkülik on eri omadustega kujundid.

Muster kordab kindlat reeglit. Vaata järgmist pilti. Ütle või joonista, milline kujund tuleb küsimärgi asemele.

Ringi ja kolmnurga muster
Mustris korduvad ring ja kolmnurk. Leia kujund, mis tuleb küsimärgi asemele.

Reas ring, kolmnurk, ring, kolmnurk tuleb küsimärgi asemele ring. Ruumilistest kujunditest tunneme näiteks kuupi, kera ja risttahukat päris esemete järgi.

Kui vajad abi

Puuduta sõrmega kujundi külgi ja tippe ning loenda need. Mustri puhul ütle korduv osa valjusti.

Õpetaja lisasoovitused

Kasuta eri suuruse ja värviga kujundeid. Laps peab nimetama kujundi omaduse, mitte otsustama ainult värvi või asendi järgi.

Näide

Laual on sinine kolmnurk, punane ruut ja roheline kolmnurk. Kujundeid ei liigitata värvi järgi, vaid külgede ja tippude järgi. Mõlemal kolmnurgal on 3 külge, seega kuuluvad need samasse rühma.

Kui muster on ruut, ring, ruut, ring, siis korduv osa on „ruut, ring”.

Vastus: kolmnurki on 2 ja mustris tuleb järgmisena ruut.

Võimalikud eksimused

Tüüpviga on arvata, et viltu pööratud ruut ei ole enam ruut. Pööramine ei muuda külgede arvu ega pikkust.

Teine viga on nimetada iga nelja küljega kujundit ruuduks. Ristkülikul võivad pikemad ja lühemad küljed erineda.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Mitu külge on kolmnurgal?
  2. Millisel kujundil pole sirgeid külgi: ringil või ruudul?
  3. Jätka mustrit: ring, ruut, ring, ruut, __.

Rakendus

  1. Leia toast üks ristkülikukujuline ese.
  2. Joonista ruut ja märgi selle 4 tippu.
  3. Rühmas on 2 ringi, 3 kolmnurka ja 1 ruut. Mitu kujundit on kokku?

Mõtlemisülesanne

  1. Kas viltu pööratud ruut on ikka ruut? Põhjenda.
  2. Koosta kolmest kujundist korduv muster.
  3. Mis on kuubil ja ruudul erinevat?

Vastused

  1. 3 külge.
  2. Ringil.
  3. Ring.
  4. Näiteks uks, raamat või ekraan.
  5. Kontrolli, et kujundil oleks 4 külge ja 4 tippu.
  6. 6 kujundit, sest $2+3+1=6$.
  7. Jah, sest pööramine ei muuda külgede arvu ega pikkust.
  8. Näiteks ring, ring, kolmnurk; siis sama osa kordub.
  9. Ruut on tasapinnaline, kuup on ruumiline keha.

Seosed

Kujundite loendamine ühendab geomeetria arvudega. II klassis kirjeldad kujundeid täpsemalt ja õpid nende osi nimetama.

I klass: loendamine ja lihtne tabel

Enne alustamist1. klass · raskus 1/5

Mõiste

Tabel aitab loendatud asjad korrastada. Ühes veerus on asja nimi ja teises arv, mitu sellist asja leidsime. I klassis kasutame väikseid arve ja loeme tabelist ainult seda, mida küsimus küsib.

Eeldus: oskad esemeid ükshaaval loendada ning võrrelda arve 20 piires.

Vili Mitu?
õun 4
pirn 2
ploom 5

Tabelist näeme, et ploome on kõige rohkem ja pirne kõige vähem. Kõikide viljade arvu leidmiseks liidame $4+2+5$.

Kui vajad abi

Libista sõrme mööda õiget rida: loe kõigepealt asja nimi ja alles siis selle kõrval olev arv.

Õpetaja lisasoovitused

Alusta päris esemete sortimisest. Tabel tuleb pärast rühmade moodustamist ja loendamist, mitte enne tegevuse tähenduse mõistmist.

Näide

Klassis küsiti lemmiklooma. Koera valis 6 last, kassi 4 last ja kala 2 last. Kõige populaarsem oli koer, sest 6 on suurim arv.

Vastanute koguarv on

$$6+4+2=12.$$

Kontroll: tabelis on kolm eri loomarühma, kuid lapsi on kokku 12. Rühmade arvu ja vastajate arvu ei tohi segi ajada.

Vastus: koera valiti kõige rohkem ja vastajaid oli 12.

Võimalikud eksimused

Tüüpviga on liita tabeli arvud enne küsimuse lugemist. Kui küsitakse kõige suuremat rühma, piisab arvude võrdlemisest.

Teine viga on lugeda ridade arvu esemete arvuks. Kolm tabelirida ei tähenda, et esemeid on ainult kolm.

Harjutused

Kasuta mõisteosa viljade tabelit.

Lihtne kontroll

  1. Mitu õuna on tabelis?
  2. Millist vilja on kõige vähem?
  3. Kumba on rohkem: õunu või pirne?

Rakendus

  1. Mitu õuna ja pirni on kokku?
  2. Mitu vilja on tabelis kokku?
  3. Kui lisame 1 pirni, mitu pirni on siis?

Mõtlemisülesanne

  1. Mitu ploomi peaks ära võtma, et ploome ja õunu oleks võrdselt?
  2. Koosta oma laual olevate kolme esemeliigi kohta väike tabel.
  3. Kirjuta üks küsimus, millele sinu tabelist saab vastata.

Vastused

  1. 4 õuna.
  2. Pirne, sest 2 on väikseim arv.
  3. Õunu, sest $4>2$.
  4. 6 vilja, sest $4+2=6$.
  5. 11 vilja, sest $4+2+5=11$.
  6. 3 pirni.
  7. 1 ploom, sest $5-1=4$.
  8. Kontrolli, et igal real oleks eseme nimi ja õige arv.
  9. Näiteks „Millist eset on kõige rohkem?”.

Seosed

Lihtne tabel ühendab loendamise, võrdlemise ja liitmise. Hiljem lisanduvad diagrammid ja keskmised, kuid praegu piisab ridade õigesti lugemisest.

I klass: harjutusleht

Enne alustamist1. klass · raskus 1/5

Mõiste

Harjutusleht aitab korrata kogu I klassi põhiteed: arve ja tehteid, lihtsat mõõtmist, kujundeid ja mustreid ning tabeli lugemist.

Eeldus: laps tunneb arve 0 kuni 10 ja oskab esemeid loendada. Kui see pole veel kindel, alusta päris asjade või pildiga.

  1. Vaata, mis arvud on antud.
  2. Mõtle, kas on vaja liita, lahutada, võrrelda, mõõta, kujundit uurida või tabelit lugeda.
  3. Kirjuta vastus koos sõna või ühikuga: õuna, cm, eurot.

Arvteljel lähevad arvud vasakult paremale suuremaks.

Alusta siit

Loe ülesanne aeglaselt. Näita sõrmega, mis arvud on antud, ja ütle enne tehet: juurde, ära, suurem-väiksem või pikkus.

Näide

Katil on 7 pliiatsit. Ta annab sõbrale 2 pliiatsit. Mitu pliiatsit jääb Katil alles?

Lahutame:

$$7-2=5.$$

Vastus: Katil jääb alles 5 pliiatsit.

Teine näide: joonlaud näitab, et pliiats algab 0 cm juurest ja lõpeb 8 cm juures. Pliiatsi pikkus on 8 cm.

Võimalikud eksimused

Tüüpviga on teha tehe enne, kui on aru saadud, kas asju tuleb juurde või jääb vähemaks.

  • Kui juurde tuleb, liida.
  • Kui ära võetakse, lahuta.
  • Kui küsitakse, kumb on suurem, võrdle.

Teine tüüpviga on kirjutada ainult arv ja jätta sõna ära. Vastus "5" on arvutus, aga "5 pliiatsit" vastab küsimusele.

Õpetaja lisasoovitused

Vaata, kas laps valib tehte olukorra järgi. Esmalt piisab õigest tehtest ja vastusest; edasi palu põhjendada, miks tulemus suureneb või väheneb, ning koostada sama tehte kohta uus lugu.

Harjutused

Lihtne kontroll

  1. Järjesta arvud väiksemast suuremani: 8, 3, 10, 6.
  2. Arvuta: $5+4$.
  3. Arvuta: $9-3$.

Rakendus

  1. Emal on 6 õuna. Ta ostab 4 õuna juurde. Mitu õuna on nüüd?
  2. Lapsel on 10 kleepsu. Ta annab 3 ära. Mitu kleepsu jääb?
  3. Kirjuta puuduv arv: 2, 3, 4, __, 6.

Mõtlemisülesanne

  1. Kumb on pikem: 9 cm pael või 6 cm pael?
  2. Jätka mustrit: ring, kolmnurk, ring, kolmnurk, __, __.
  3. Tabelis on 4 ringi, 2 kolmnurka ja 3 ruutu. Millist kujundit on kõige rohkem ning mitu kujundit on kokku?
  4. Joonista arvtelg 0 kuni 10 ja märgi sinna arvud 2, 5 ja 9.
  5. Mäng: vali arv 4, 7 või 9. Ütle üks tehe, mille vastus on sinu valitud arv.
  6. Pane märk <, > või =: 6 __ 8, 7 __ 7, 10 __ 4.

Vastused

  1. 3, 6, 8, 10.
  2. 9.
  3. 6.
  4. 10 õuna, sest õunu tuli juurde.
  5. 7 kleepsu, sest 3 kleepsu anti ära.
  6. Puuduv arv on 5.
  7. 9 cm pael, sest 9 cm on pikem kui 6 cm.
  8. Ring, kolmnurk.
  9. Ringe on kõige rohkem. Kokku on 9 kujundit, sest $4+2+3=9$.
  10. Kontrolli, et 2 oleks 5-st vasakul, 5 oleks 2 ja 9 vahel ning 9 oleks 10 lähedal.
  11. Näiteks $2+2=4$, $10-3=7$, $5+4=9$. Sobib iga õige tehe.
  12. $6<8$, $7=7$, $10>4$.

Klassi kordamine

Enne II klassi liikumist kontrolli viit asja:

  1. Kas oskad arve 0 kuni 20 edasi ja tagasi lugeda?
  2. Kas saad aru, millal on vaja liita ja millal lahutada?
  3. Kas oskad vastusele lisada sõna või ühiku: õuna, pliiatsit, cm, eurot?
  4. Kas tunned ringi, kolmnurka, ruutu ja ristkülikut ning oskad mustrit jätkata?
  5. Kas leiad lihtsast tabelist suurima ja väikseima arvu ning oskad arvud kokku liita?

Segakontroll:

Vastused: 13 kommi, sest komme tuli juurde; 4, 9, 12, 17; 14 cm pael; ruut; kokku 8 vilja ja pirne on rohkem.

Kodune 10 minuti kontroll

Palu lapsel lugeda arve 0 kuni 20, teha üks juurde-tulemise ja üks ära-võtmise lugu ning võrrelda kahte pikkust või hulka. Vea korral küsi: „Kas vastus peab minema suuremaks või väiksemaks?” ja lase lapsel olukord esemete abil parandada.

Seosed

See harjutusleht valmistab ette II klassi suuremate arvude, lihtsate tekstülesannete ja kujundite kirjeldamise. Põhiidee jääb samaks: enne otsusta, mida olukord küsib, ja alles siis arvuta.

Klassi lõpu enesekontroll

Kontrolli esmalt võtmeoskusi peatükkide kaupa ja lahenda seejärel ülesanne, kus mitu oskust töötavad koos.

Oskused peatükkide järgi

Segatud kontrollülesanne

Tabelis on 8 punast ringi ja 5 sinist ruutu. Mitu kujundit on kokku? Võta ära 3 ringi. Mitu kujundit jääb, kumba värvi kujundeid on nüüd rohkem ja milline kujundimuster võiks neid vaheldumisi kasutada?

Kontrollmõte

Algul on 13 kujundit. Pärast kolme ringi eemaldamist jääb 10 kujundit: 5 punast ringi ja 5 sinist ruutu, seega on neid võrdselt. Üks sobiv muster on ring, ruut, ring, ruut ja nii edasi.

Järgmine samm

II klassis vajad kindlat loendamist, liitmise ja lahutamise tähendust ning hulkade võrdlemist, et töötada suuremate arvude ja võrdsete rühmadega.